Alaria alata

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Alaria alata
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Alamriik Pärishulkraksed Eumetazoa
Ülemhõimkond Platyzoa
Hõimkond Lameussid Platyhelminthes
Klass Kahepõlvsed (Trematoda)
Alamklass Digenea
Selts Strigeatida
Sugukond Diplostomatidae
Perekond Alaaria Alaria
Binaarne nimetus
Alaria alata
Goeze, 1792

Alaria alata on valdavalt karnivooride soolestikus parasiteeriv alaarialiik, kes on maailmas laialt levinud.

Anatoomia[muuda | muuda lähteteksti]

Tal on kaks iminappa: suuiminapp kinnitumiseks ja kõhuiminapp toitumiseks. Alaria alata on hermafrodiit, kelle raiad asuvad keha tagumises ja emassuguelundid keha esiosas.

Morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Euraasias on Alaria alata 2,5...6 mm pikkune ja 0,5...2 mm laiune.

Areng[muuda | muuda lähteteksti]

Alaria alata areng on kolmeperemeheline: munadest areneb ligi kahe nädalaga miratsiid, mis siseneb vaheperemehesse ja areneb vaheperemees-organismis tsekaaristaadiumini. Tsekaarid sisenevad omakorda lisaperemeestesse ning arenevad nende abil mesotserkaarideks. Mesotserkaaridena nakatavad Alaria alata imiussid edasi säilitusperemees-organisme. Ka säilitusperemehed võivad olla nakkuse kandjad, nii võivad imevad kassipojad saada nakkuse piimanäärmete kaudu.

Patogeensus[muuda | muuda lähteteksti]

Alaria alata põhjustab säilitusperemeestel (muu hulgas hundid, rebased, koerad, kassid ja rästikutel) helmintoosi.

Avastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Alaria alata esmaavastajaks (1792) peetakse saksa zooloogi Johann August Ephraim Goezet.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Toivo Järvis, "Veterinaaparasitoloogia", 4. Lameusstõved, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 26-27, 2011, ISBN 978 9949 19 715 6

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]