Aksel Koppel
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Aksel Koppel (5. veebruar 1930 Hiiumaa Pühalepa vald – 2. november 2004 Tallinn) oli eesti õpetaja.
Aksel Koppel sündis Vahtrepa külas talupoja peres. Tema ema oli Marie ja isa Johannes Koppel.[1]
Ta on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule 12. novembril 2004.
Elu
[muuda | muuda lähteteksti]Põhihariduse sai ta Suuremõisa 7-klassilises koolis, mille lõpetas 1945. aastal. 1945–1949 õppis ta Haapsalu Õpetajate Seminaris, 1953–1958 kaugõppes Tallinna Pedagoogilise Instituudi ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutsega.
1945. aastal sõjamöllus emigreerusid vanemad, vend ja õed. Kuna Aksel Koppel polnud kodus, jäi ta maha. Lähedaste sugulaste lahkumine välismaale oli peapõhjus, miks ta pärast EKP KK VIII pleenumit tunnistati kodanlikuks natsionalistiks ja vabastati Lauka 7-klassilise Kooli direktori kohalt.[1]
1950. aastal ta abiellus, abikaasa Ellen oli samuti elukutselt pedagoog. Ellen Koppel maeti 13. mail 2003 Rahumäe kalmistule. Tänaseni on elus nende kaks tütart (Sirje, sündinud 1951. aastal, ja Lena, sündinud 1965. aastal).
Ta on olnud Haapsalu Gümnaasiumi 38. lennu (1960. aasta)[2] ja 43. lennu (1965. aasta) klassijuhataja.[3]
„Mäletan kõiki õpetajaid, kuid eriliselt eesti keele õpetajat Aksel Koppelit – tema arendas sihikindlalt meie arutlusvõimet ja kirjalikku eneseväljendust, mida on hiljem kogu aeg vaja olnud.“
– Merike Merilain meenutamas õpinguid Haapsalu 1. Keskkoolis.[4]
20. keskkooli juhtimine on Aksel Koppeli elutöö. Ta oli selleks hästi ette valmistatud, omas rikkalikult nii õpetaja, organisaatori kui ka õppealajuhataja töökogemusi. Aksel Koppel oli loomult töökas ning huvitatud headest tulemustest. Ta võttis 20. Keskkooli juhtimise üle madalseisus, suutis selle ületada ja muuta kooli hea mainega õppeasutuseks.
Eestimeelse mehena hoidus ta stagna-aastail võõra ideoloogia pealesurumisest õpetajatele ja õpilastele ning soosis rahvuslikkust. Selle märgina võeti tema juhtimisel keskkooli süvaõppeaineks eesti keel ja kirjandus, rajati korralikud ainekabinetid ning koolist võrsus sel perioodil väga palju andekaid ajakirjanikke ning näitlejaid. Peale selle torkas silma koolis valitsev kord ja tõsine töömeeleolu.
1990. aastal läks Aksel Koppel pensionile, kuid töötas edasi Tallinna 11. Õhtukeskkoolis (vanglakool) selle sulgemiseni 2002. aastal[5] ning peale seda Tallinna Pedagoogilises Instituudis.
Teenistuskäik
[muuda | muuda lähteteksti]- 1949–1954 Lauka 7-klassilise kooli direktor ja õpetaja;[6][7]
- 1954–1967 Haapsalu 1. Keskkooli emakeeleõpetaja;
- 1967–1971 Tallinna 24. Keskkooli klassi- ja koolivälise töö organisaator ja õppealajuhataja;
- 1971–1972 Tallinna 32. Keskkooli õppealajuhataja;
- 1972–1990 Tallinna 20. Keskkooli direktor;
- 1991–2002 Tallinna 11. Õhtukeskkooli õpetaja;
- 2002–2003 Merivälja Kooli õpetaja.[8]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Rootsi filminaise soontes voolab eesti veri - Postimees, 22. november 2011.
- ↑ "Haapsalu Gümnaasiumi vilistlate loetelu". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. detsember 2008. Vaadatud 18. märtsil 2009.
- ↑ "Haapsalu Gümnaasiumi vilistlate loetelu". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. detsember 2008. Vaadatud 18. märtsil 2009.
- ↑ Õpetajate Leht, 12. detsember 2008
- ↑ Linn loovutab vangide koolitamise riigile - Eesti Päevaleht, 23. jaanuar 2002.
- ↑ Kirje Lauka põhikooli lehel: direktorid
- ↑ Kirje Lauka põhikooli lehel: õpetajad
- ↑ "Merivälja Kooli ajalugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. veebruar 2015. Vaadatud 21. augustil 2012.
| Eelnev Elmar Pisa |
Lauka 7-klassilise kooli direktor 1949 – 1950 |
Järgnev Leo Tikerpuu |
| Eelnev Ülo Purde |
Tallinna 20. Keskkooli direktor 1972 – 1990 |
Järgnev Kalju Schaffrik |