Aisetas

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Aisetas
Aisetas ties Žvaigždžiakalniu.JPG
Valgla maad Leedu
Sissevool Vyžinta
Väljavool Aiseta
Pindala 5,73 km²
Pikkus 15,75 km
Laius 860 m
Keskmine sügavus 10,4 m
Suurim sügavus 40 m
Maht 0,052 km³
Koordinaadid 55° 19′ N, 25° 44′ E
Aisetas (Leedu)
Aisetas

Aisetas on järv Leedus Molėtai ja Utena rajoonis. Molėtai rajoonis asub 2/3 järvest, kolmandik jääb Utena rajooni territooriumile. Kagutipus piirneb järv Švenčionyse rajooniga. Aisetas jääb Labanorase regionaalparki.

Aisetas on Leedu pikim järv. Sügavaim koht asub järve idaosas Gatakiemise juures.

Aisetases on kaheksa saart (1,29, 0,54, 0,42, 0,15, 0,12, 0,09, 0,02 ja 0,02 ha). Järv on lookleva kaldaga; kaldajoone pikkus on 48,06 kilomeetrit, koos saartega aga 49,85 kilomeetrit. Kaldariba on kitsas, seal kasvavad pilliroog ja kõrkjad. Kohati kaldataimestik puudub, seda esineb rohkem järve abajates. Küladest jäävad järve kaldale Alnė, Žvaigždžiakalnis, Vaivadiškės, Saliniškis, Šnieriškės, Pavajuonis, Paeisetė II, Gatakiemis, Ščiurys ja Antakalnis. Järve loodekaldal asub laagriplats.[1]

Aisetase säng asub jääajal tekkinud Leedu pikimas tunnelorus. Kevaditi on järve veetase ligi kolm meetrit kõrgem. Südasuvel tekib järves umbkaudu viie meetri sügavusel hüppekiht.

Aisetasest voolab välja Aiseta jõgi. Galuonisest voolab järve 30 meetri pikkune oja. Järve suubuvad veel Vyžinta, Alnė, Vadokšnėlis ja kaksteist nimetut oja. oja. Kaladest elavad järves viidikas, särg, ahven, haug, leidub veel latikat, säga, angerjat ja koha.[2]

Aisetase nimi võib tuleneda sõnast aisus, mis tähendab perioodi. Samas võib see ka tuleneda indoeuroopa algkeele liitest *eis-, *ois-, mis tähendab kiirustamist, tõttu. [3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Stovyklavietė Aisetėlė prie ežero Aisetas
  2. Algirdas Stanaitis. Aisetas. Tarybų Lietuvos enciklopedija, Kt. 1 (A-Grūdas). – Vilnius: Vyriausioji enciklopedijų redakcija, 1985. 22 lk.
  3. Aleksandras Vanagas. Lietuvių hidronimų etimologinis žodynas. 36 lk., – Vilnius: Mokslas, 1981.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]