Ahermaa

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

"Ahermaa" ("The Waste Land") on T. S. Elioti 1922. aasta luuletus. Seda peetakse sageli üheks 20. sajandi mõjukaimaks ja tähtsaimaks luuletuseks.[1]

Luuletuses on 434 rida.

See on pühendatud Ezra Poundile.

"Ahermaa" ilmus oktoobris 1922 Inglismaa ajakirjas The Criterion ja USA ajakirjas The Dial (novembrinumbris). Eraldi raamatuna koos autori kommentaaridega ilmus luuletus USAs detsembris 1922 ja Inglismaal septembris 1923.

Eliot varustas oma teose kommentaariumiga "Märkmeid "Ahermaa" kohta".

Sisu[muuda | muuda lähteteksti]

"Ahermaa" käsitleb modernse inimese üksindust ja tühjust ning esimese maailmasõja järgset arengut.

"Ahermaa" epigraaf ja pühendus. Kasutatud on ladina, vanakreeka, inglise ja itaalia keelt.

Luuletuse moto pärineb Petroniuse "Satyriconist":

Nam Sibyllam quidem Cumis ego ipse oculis meis vidi in ampulla pendere, et cum illi pueri dicerent: "Σίβυλλα τί ϴέλεις"; respondebat illa: "άπο ϴανεΐν ϴέλω." Kord nägin oma silmadega Cumae sibülli purgis hõljumas ja kui poisid küsisid, "Sibüll, mida sa soovid?" vastas ta: "Soovin surra."

Pühendusega Ezra Poundile tsiteerib ta Dante "Purgatooriumi" (XXVI laul, 117 rida), kes väljendiga il miglior fabbro viitab Arnaut Danielile.

Luuletus ise koosneb viiest osast:

  1. The Burial of the Dead (Surnute matmine)
  2. A Game of Chess (Malepartii)
  3. The Fire Sermon (Tulejutlus)
  4. Death by Water (Veesurm)
  5. What the Thunder said (Mida lausus kõu)

Eesti keeles on luuletus ilmunud Paul-Eerik Rummo tõlkes ajakirjas Looming (12/1992) ning kogumikus "Ahermaa ja teisi luuletusi" (1999).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Alan Bennett: Margate's shrine to Eliot's muse. In: The Guardian, 12. juuli 2009.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]