Adua lahing

Allikas: Vikipeedia
1896-03-01

Adua lahing toimus 1. märtsil 1896 Itaalia ja Etioopia sõjavägede vahel Adwa linna lähedal Tigrays.

1890. aastail üritasid juba Eritrea ja Somaalia hõivanud itaallased liita oma Põhja-Aafrika valduste hulka ka Etioopiat. Kuigi Etioopia keisril Menelik II-l oli suur arvuline ülekaal, olid mõned tema üksused relvastatud ainult odadega. Itaallased tungisid kindral Oreste Baratieri juhtimisel Tigrai provintsi, kuid kohtunud detsembris 1895 Meneliki vägedega Amba Alagi lahingus, taandusid Aduasse. Mõlemal poolel olid varud otsakorral, kui Baratieri võttis 29. veebruaril 1896 lõpuks ette öise rünnaku. Etioopia luurajad olid aga vastase plaanid teada saanud. Lisaks sellele liikusid itaallased väikestes rühmades, kuid pimeduses ja ebaühtlasel maastikul oli sidepidamine sisuliselt võimatu. Öösel lisavägesid saanud Menelik lõi Itaalia üksuseid ükshaaval ja saavutas ajaloo suurima Aafrika armee võidu Euroopa armee üle.

Etioopia vägesid juhtis kuningas Menelik II ja Itaalia vägesid kindral Oreste Baratieri. Itaallasi oli 17 700 meest ja etiooplasi hinnanguliselt 80 000 kuni 150 000, enamus teatmeteoseid pakub ümmargust 100 000-t. Suure osa itaalia vägedest moodustasid kogenematud ajateenijad ja Eritreast palgatud askarid.

Lahing lõppes etiooplaste võiduga ja sellega kindlustati Etioopia iseseisvus. Surma sai umbes 7000 itaallast, haavata 1500 ja 3000 langes etiooplaste kätte vangi. Sõjavangidelt eemaldati parem käsi ja vasak jalg või nad kastreeriti. Etioopia sõjavägi kaotas surnutena 4000-5000 meest, haavatuid oli 8000. Itaallased jätsid Eritreasse põgenedes maha kogu oma varustuse.