Adelebsen

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vapp
Hilisgooti Maarja kabeli varemed Reynhardeshageni juures Adelebsenist läänes
Adelebseni valla paiknemine Göttingeni kreisis

Adelebsen on vald Göttingeni kreisis Alam-Saksimaal Saksamaal.

Valla pindala on 75,85 km². 31. detsembril 2015 elas seal 6370 inimest. Valda kuuluvad paikkonnad Adelebsen, Barterode, Eberhausen, Erbsen, Güntersen, Lödingsen ja Wibbecke. Adelebseni loss asub Adelebsenis kõrgemal kohal.

Ernst Gräfenberg, arst, kes kirjeldas esimesena g-punkti, sündis seal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Adelebseni loss 19. sajandi tõlgenduses

Paikkonda on esimest korda mainitud 990. aastal nimega Ethelleveshusen maa kinkimise kontekstis: keiser Otto III kinkis selle oma õele Sophiale. Aadliperekond von Wichbike (Wibbecke) kolis 1234. aastal Adelebsenisse ja ehitas sinna liivakiviastangule lossi. Lossi – Burg Adelebsen – on esimest korda mainitud 1295. aastal, ja perekond on sealt alates koha järgi tuntud kui von Adelebsen.

14. sajandist kuni 19. sajandi keskpaigani säilitasid von Adelebseni aadlikud seal päruskohtu (Patrimonialgericht). Adelebseni isandad andsid 1543. aastal välja kohtumääruse (Gerichtsordnung) ja 1550. aastal haldusmääruse (Polizeiordnung), pannes aluse õiguslikule menetlusele ja haldusnormidele nende kohtualluvuses, samuti rikkumiste eest trahvide hankimisele. Nad ammutasid oma tulu peamiselt maksudest, trahvidest ja litsentsitasudest, mida nõudsid näiteks õllepruulijatelt, võõrastemajade või kõrtside pidajatelt, kaupmeestelt ja teatud käsitöölistelt. 1859. aastal Hannoveri kuningriigi halduses allutati päruskohus äsjaloodud kuningliku valitsuse ametile lähedases Uslaris. 1866. aastal sai Hannoverist Preisi kuningriigi osa, mille alluvuses oli see tuntud kui Hannoveri provints.

Adelebsen ja loss põletati 1466. aastal piirkondliku vaenu ajal Hildesheimi piiskopi Ernst I von Schauenburgi poolt osaliselt maha. Algselt linnusena püstitatuna ehitati loss 1596. aastal ümber muljetavaldava fassaadiga ja arvukate suurte akendega tubadega, mis oleks sobiv teenima aadlikoduna.

Linn ja loss purustati peaaegu taas Kolmekümneaastase sõja ajal. Loss ehitati 1650. aastal taas üles; ning 1740. aastal seda renoveeriti ja laiendati barokkpalee stiilis.

Adelebseni juudi kogukond sai alguse 17. sajandi lõpus, esimene dokumenteeritud juudi perekond ilmus maksuloendisse 1675. aastal. 1796. aastal oli linnas 20 juudi perekonda. 19. sajandil kasvas juudi kogukond üheks suuremaks piirkonnas. 1848. aastal moodustasid 149 juudi elanikku 13% linna rahvastikust. Kuid kogukonna suurus kahanes kindlalt 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, nii et 1925. aastal elas Adelebsenis vaid 46 juuti, moodustades 3% rahvastikust. Natsirežiimi ajal purustati kogukond küüditamise, väljarände ja tapmistega. Kohalik sünagoog purustati 9.–10. novembril 1938 Kristalliööl Göttingeni SS-i liikmete poolt, kellega ühinesid Adelebseni SS liikmed.

Sõpruslinn[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]