Absoluutne niiskus

Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust. Seda mõõdetakse tavaliselt grammides kuupmeetri kohta (gaasides).

Absoluutne niiskus on ühes kuupmeetris leiduva vee(auru) mass grammides (g/m³). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub temperatuurist: mida külmem on veeaur, seda vähem mahub seda kuupmeetrisse.

Kirjanduses nimetatakse absoluutset niiskust sageli absoluutseks õhuniiskuseks, kuid tuleb rõhutada, et õhk pole viimase definitsioonis oluline – absoluutsest õhuniiskusest saab rääkida ka juhul, kui keskkonnas teised gaasid puuduvad.

Õhuniiskuse arvutamine

Absoluutne niiskus on defineeritud valemiga:

$a={m_{w} \over V_{a}}\,,$

kus

${\mbox{a}}$ absoluutne õhuniiskus,

$m_{w}$ on veeauru mass,

$V_{a}$ on ruumala.

Meteoroloogias arvutatakse absoluutne niiskus veeauru rõhu ja temperatuuri kaudu alljärgneva valemi järgi:

${\mbox{a}}=0,80{\bigg (}{\frac {e}{1+\alpha t}}{\bigg )}=217{\frac {e}{T}}$

kus

a – absoluutne õhuniiskus (g/m³),

e – aururõhk millibaarides,

t – õhutemperatuur Celsiuse kraadides,

T – absoluutne õhutemperatuur,

$\alpha ={\frac {1}{273}}\approx 0,0037$ on gaaside ruumpaisumise koefitsient.

Kui veeauru rõhk on mõõdetud millimeeter elavhõbedasammast (mmHg), arvutatakse absoluutne õhuniiskus valemi järgi

${\mbox{a}}=1,06{\bigg (}{\frac {e}{1+\alpha t}}{\bigg )}$

Tabel "Antud temperatuuril maksimaalne võimalik absoluutne õhuniiskus"

Temperatuur (°C)	Maksimaalne võimalik absoluutne õhuniiskus (g/m³)
−25	0,6
−20	0,9
−15	1,6
−10	2,3
−5	3,4
0	4,8
+5	6,8
+10	9,4
+15	12,8
+20	17,3
+25	23,0
+30	30,4
+35	39,6
+40	51,1
+45	65,4
+50	83,0

Vaata ka

• Suhteline niiskus
• Eriniiskus