Mine sisu juurde

Absoluutne niiskus

Allikas: Vikipeedia

Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust. Seda mõõdetakse tavaliselt grammides kuupmeetri kohta (gaasides).[viide?]

Absoluutne niiskus on ühes kuupmeetris leiduva vee(auru) mass grammides (g/m³). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub temperatuurist: mida külmem on veeaur, seda vähem mahub seda kuupmeetrisse.

Kirjanduses nimetatakse absoluutset niiskust sageli absoluutseks õhuniiskuseks, kuid tuleb rõhutada, et õhk pole viimase definitsioonis oluline – absoluutsest õhuniiskusest saab rääkida ka juhul, kui keskkonnas teised gaasid puuduvad.

Õhuniiskuse arvutamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Absoluutne niiskus on defineeritud valemiga:

kus

absoluutne õhuniiskus,
on veeauru mass,
on ruumala.

Meteoroloogias arvutatakse absoluutne niiskus veeauru rõhu ja temperatuuri kaudu alljärgneva valemi järgi:

kus

a – absoluutne õhuniiskus (g/m³),
e – aururõhk millibaarides,
t – õhutemperatuur Celsiuse kraadides,
T – absoluutne õhutemperatuur,
on gaaside ruumpaisumise koefitsient.[1]

Kui veeauru rõhk on mõõdetud millimeeter elavhõbedasammast (mmHg), arvutatakse absoluutne õhuniiskus valemi järgi

[1]

Tabel "Antud temperatuuril maksimaalne võimalik absoluutne õhuniiskus"[2]

Temperatuur (°C)Maksimaalne võimalik
absoluutne õhuniiskus (g/m³)
−250,6
−200,9
−151,6
−102,3
−53,4
04,8
+56,8
+109,4
+1512,8
+2017,3
+2523,0
+3030,4
+3539,6
+4051,1
+4565,4
+5083,0
  1. 1 2 "Meteoroloogia praktikumi tööjuhend IV. Õhuniiskuse määramine" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19. oktoober 2013. Vaadatud 8. septembril 2014.
  2. TIS koduleht

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]