Abbe arv

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Optikas on Abbe arv (ka V-arv) läbipaistva materjali dispersiooni mõõt (refraktsiooni indeksi muutuse suhe lainepikkusesse), mille kõrged väärtused viitavad madalale dispersioonile. Oma nime on saanud saksa füüsik Ernst Abbe (1840–1905) järgi kes oli arvu esmane defineerija.

SF-11 räniklaasi refrakstiooni indeksi muutus (ülemine joon), BK-7 borotsilikaatklaasi (keskmine joon) ja sulakvarts (kriipsjoon)

Materjali abbe arv,[1][2] VD, on defineeritud kui

kus nD, nF ja nC on materjali refraktsiooni indeksid Fraunhoferi joonte lainepikkustel D-, F- ja C- spektraaljoontel (vastavalt 589,3 nm, 486,1 nm ja 656,3 nm).

Abbe arve kasutatakse klaasi ja teiste optiliste materjalide klassifitseerimiseks nende kromaatilisuse alusel.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Hovestadt, H. (1902). Jena Glass and Its Scientific and Industrial Applications. London: Macmillan and Co. pp. 1–81. 
  2. Bergmann, Ludwig; Clemens Schaefer (1999). Optics of Waves and Particles. Berlin: Walter de Gruyter. pp. 198–201. ISBN 3-11-014318-6.