Abū Nuwās

Allikas: Vikipeedia
Abū Nuwās

Abū Nuwās (ابونواس; pikemalt Abū Nuwās al-Ḩasan ibn Hāni' al-Ḩakamī; umbes 750 või 757 Ahvāz814 või 815) oli üks tähtsamaid araabia keeles kirjutanud klassikalise luule esindajaid. Ta oli esimene linnaluuletaja araabia kirjanduses, õukonnapoeet.[1]

Ta sündis Ahvāzi linnas Pärsias. Tema isa Hāni' oli araablane, ema oli pärit Pärsiast.

Abū Nuwās elas kaliif Hārūn ar-Rashīdi ajal, mil sündis klassikaline araabia kirjandus. Al-Başrah's ja Al-Kūfah's õppis ta oma aja suurimate filoloogide juures. Et õppida ära beduiinide araabia keel, mida peeti eriti puhtaks, olevat ta veetnud aasta ka kõrbes.

Abū Nuwāsist sai oma aja araabiakeelse luule kõige laiahaardelisemaid meistreid; eriti tuntuks sai ta jahi-, armastus- ja veiniluulega. Veiniluule arendas ta erilise täiuseni. Muu hulgas ülistas Abū Nuwās poistevahelist armastust.

Abū Nuwāsi luule ja isik on säilinud ka rahvapärimuses. Korduvalt esineb ta ka "Tuhande ja ühe öö" lugudes, kus teda mainitakse kaliif Harūn ar-Rashīdi saatjana. Suahiilikeelses kirjanduses kannab Abunuwasi nime väljamõeldud narrikuju, kellele omistatakse kohati needsamad lood, mis mulla Nasreddinile ja Juḩā'le.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Esat Ayyıldız. "Ebû Nuvâs’ın Şarap (Hamriyyât) Şiirleri". Bozok Üniversitesi İlahiyat Fakültesi Dergisi 18 / 18 (2020): 147–173.