Aarschot

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib asulast; valla kohta vaata artiklit Aarschoti vald

Aarschot

hollandi Aarschot

Lipp Vapp
Aarschoti lipp Aarschoti vapp

Pindala: 62,52 km²
Elanikke: 27 864 (2006)

Koordinaadid: 50° 59′ N, 4° 50′ E
Aarschot (Belgia)
Aarschot

Aarschot ['aarshot] on linn Belgias Flaami Brabandi provintsi kirdeosas Hagelandis Demeri jõe ääres Leuvenist 15 km kirdes, Aarschoti valla keskus.

Linna kaitsepühak on püha Roch.

Linna kohal kõrgub Aarschoti Jumalaema kirik.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Legendi järgi laskis keiser Aurelianus maha kotka, ja sellele kohale rajati Aarschot ('kotkalask'). Kohta, kuhu linnu nokk olevat kukkunud, hüütakse Bekaf. Teise versiooni järgi oli kotka laskja Julius Caesar, kes vibu lastes toetas end oma sugulase Aurelianuse õlale; Aurelianus tõi üle jõe ujudes kotka ära. Kotkas sai noole noka pihta; Aurelianus pani kotka kukkumise kohale nimeks Bekaf. Caesar lubas teda õnnitlenud Aurelianusel ehitada kindluse nimega Aurelianustoren, hiljem Orleanstoren.[1]

Linna on teadaolevalt esmakordselt kirjalikult mainitud 1107 nimega Arescod. See pärineb germaani sõnadest arnu ('kotkas') ja skauta ('metsane kõrgendik soisel alal'). Selline nimeseletus sobib hästi Aarschoti maastikuga.

Aarschotlast nimetatakse hollandi keeles Aarschottenaar või kasseistamper 'munakivitrampija'. Viimane hüüdnimi on pandud öösiti linnas ringi käinud linnavalvurite järgi, kes kaitsesid linna varaste ja kelmide eest. Külmadel öödel istusid valvurid parema meelega kõrtsis. Sellega ei olnud nende naised ega linnakodanikud rahul, mistõttu valvuritele anti korraldus puutallaga kingade ning hellebardidega trampida, et oleks kuulda, et nad tööd teevad. Selle meenutuseks rajati 1965 karnevaliselts Gilde van de Kasseistampers.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Linna mahapõletamine 1489[muuda | muuda lähteteksti]

Nagu paljud teisedki Flandria linnad, tõstis Aarschot 1488 Burgundia Maximiliaani vastu mässu. Aastal 1488 sundis Brugge linn Maximiliaani alla kirjutama lepingule, mis määras kindlaks Flandria õigused. Niipea aga, kui Maximiliaan flaamlaste haardeulatusest väljas oli, kandis ta hoolt selle eest, et mäss eos lämmatataks. Aastal 1489 piiras ta temaga lootunud mechelenlastega Aarschoti. Aarschotlased tulid linnast välja ning lõid mechelenlasi hävitavalt. Samal õhtul peeti Aarschotis laata ja peaaegu kõik võitlusvõimelised mehed olid joobnud. Kesköö paiku õnnestus Burgundia vägedel linn peaaegu vastupanuta vallutada. Aarschot põletati peaaegu maatasa. Alles 20. sajandil jõuti taas tollase heaolu tasemeni.

Saksa repressioonid 1914[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Saksa repressioonid Aarschotis

19. augustil 1914 sai Saksa kolonel Johannes Stenger Aarschotis surmavalt haavata. Vastuseks lasksid sakslased maha 168 aarschotlast.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]