Lehekülje Aa lähteteksti vaatamine

{{See artikkel|räägib külast Eestis; sama nime kandis [[Aa asundus]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Aa (täpsustus)]].}}
{{EestiAsula
| nimi = Aa
| pilt = Aa_mõisa_peahoone.jpg|pildiallkiri=Aa mõisa peahoone
| pindala = 29,5
| elanikke = 
| maakond = Ida-Viru
| osm=pind
}}
'''Aa''' on küla [[Soome laht|Soome lahe]] ääres [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]]  [[Lüganuse vald|Lüganuse valla]] idaosas 10 km kaugusel [[Lüganuse]]st. Osa külast, sealhulgas [[Aa mõis]]akompleks, asub [[Põhja-Eesti pank|Põhja-Eesti paekaldal]]. Küla läbib [[Tallinna–Narva maantee]].<ref name=kaart>[[Eesti kohanimeraamat]], kaart 6-7</ref>

Külast läänes asub [[Moldova (Lüganuse)|Moldova]], edelas [[Voorepera]], idas [[Saka]] ja kagus [[Kohtla-Järve]].<ref name=kaart/>

Külas on [[Aa Hooldekodu]] (asub kunagise [[Aa mõis]]a härrastemajas, millel on ka kolmekorruseline [[juurdeehitis]]) ja selle [[Aa hooldekodu kalmistu|kalmistu]], liivarannaga supelrand ([[Aa rand]]) ja [[Eesti Metodisti Kirik]]ule kuuluv laager [[Giideon]] (varem [[Aa pioneerilaager]]). 

Aas on olnud ka [[Aa algkool]]. Nõukogude ajal asus Aa küla kolhoosi [[Ühisjõud (Lüganuse)|Ühisjõud]], aastast [[1969]] [[Lüganuse kolhoos]]i territooriumil.

Mõisa härrastemaja juurde kuuluvad ka [[kabel]]iks restaureeritud paviljon ([[Aa mõisa kabel]]) ja [[looduskaitse]]alune [[Aa park]] (6,5 hektarit). Pargist kirde pool on 8 ha suurune looduskaitsealune [[Aa männik]].

Aa [[külavanem]] on alates maist 2008 Helmi Sibrits.<ref name="lyganusevv.ee" /> Eelmine külavanem oli [[Ilona Lepsalu]].

Aa küla sai 14. septembril 2019 Eesti ristsõnapealinnaks.

[[Viru Keemia Grupp]] plaanib külasse miljardieurose maksumusega tselluloositehase rajamist.<ref>[https://www.err.ee/1609010717/tselluloositehast-rajada-sooviv-vkg-tegi-sobiva-asukoha-eelvaliku Tselluloositehast rajada sooviv VKG tegi sobiva asukoha eelvaliku] ERR, 18. juuni 2023</ref>

== Nime päritolu ==

Aa küla esmamainiti [[Taani hindamisraamat]]us aastal [[1242]] kujul ''Hazæ''. Esimesena samastas seda kirjapanekut Aa külaga [[Paul Johansen]], kes võrdles seda [[Soome]] kohanimega [[Hakala]]. [[Matthias Johann Eisen]] märkis, et seda kirjapanekut on loetud ka ''Hacae'' ja nime algkujuks pidas ta ''Haka''. Samal arvamusel oli [[Agu Künnap]], kes algkujuks konstrueeris ''(H)a(a)ka''. Taani hindamisraamatu kuju oleks [[ladina keel]]e [[omastav]].<ref name=Kohanimeraamat>Eesti kohanimeraamat, lk. 21</ref>

Nime lähtekohaks võiks olla ''(h)aka : (h)aa'' 'hagu, oks, kaerapööris, sõkal'. Kohanimedes esineb see mujalgi Eestis.<ref name=Kohanimeraamat/>

==Ajalugu == 
[[Pilt:Aa rand 2008 1.jpg|pisi|[[Aa rand|Aa rannale]] on iseloomulikud liivarannal paiknevad kivirahnud]]
Aast on leitud [[tarandkalme]]. Aa ümbruses on mitmed kaitsealused [[kivikalme]]d ja [[kultusekivi]]d.

Aa küla territooriumil (endise Aa mõisa piiril, härrastemajast 2 km lõuna pool) [[Tallinna–Narva maantee]]st ligikaudu kilomeeter lõunas asub [[soosaar]]el [[Alulinna linnamägi]]. See on künkake soisel heinamaal vaevumärgatavate vallijäänustega. Alulinna seostatakse [[Alutaguse]] nimega.<ref name=Kohanimeraamat/>

Vanim kirjalik allikas, mis Aa (''Hazæ'' [k'aaza] või [k'aaze]) küla mainib, on Taani hindamisraamat (1241). Küla suuruseks märgitakse 13 [[adramaa]]d ja omanikuna nimetatakse preester [[Eilardus]]t, kellele [[Taani kuningas]] [[lään]]istas veel kolm lähedal asuvat küla. Arvatakse, et algul oli plaanis rajada sellesse piirkonda [[klooster]]. Igatahes pärandas või kinkis Eilardus need külad hiljem [[Valkena klooster|Valkena kloostrile]], millele Aa küla kuulus [[1426]]. aastani, mil klooster vahetas nad välja lähemal asuvate külade vastu. Külade vahel ühenduse pidamiseks rajasid mungad tee läbi Aa ja [[Kohtla]] vahele jääva soise ala. Keskajal tunti seda [[Mungatee]]na.{{lisa viide}}

Hiljem on küla nimetatud ''Hacke'', ''Häcke'', ''Haka'', ''Hakala'' ja ''Haakülla''. Nimesid võib ehk seostada [[soome keel]]e sõnaga ''haka'' ('[[koppel]]' või '[[haak]]'). Nimi võib olla pärit [[põlispõllundus]]ele ülemineku ajast, mil sööti jäetud [[alepõld]]e hakati ümbritsema [[tara (aed)|taraga]], muutes need ajutiselt kopliteks.

[[Aa mõis]]a tekkimise aasta on teadmata, aga see pidi toimuma pärast kloostrivõimu lõppemist. [[1497]] oli mõis olemas ja seda kirjutati kujul ''Hake''. Mõisa saksakeelseks nimeks kujunes ''Haakhof''. Mõis kuulus [[Lüganuse kihelkond]]a.<ref name=Kohanimeraamat/>

Enne [[Liivi sõda]] oli Aa üks [[Narva foogtkond|Narva foogtkonna]] keskusi.

[[Adam Olearius]]e järgi oli Aa ümbruses palju [[karu]]sid, kes kimbutasid teekäijaid ja kraapisid isegi surnuid haudadest välja.

Aa idaosas oli varem [[Nehatu]] küla, mida esmamainiti [[1650]] kujul ''Nyhatt''. Nehatu oli eraldi küla veel [[20. sajand]]i alguses.<ref name=Kohanimeraamat/>

[[Pilt:Laut ja silotornid Aa külas (2019).jpg|pisi|Laut ja silotornid Aa külas (2019)]]
[[1924]]. aastal pandi kirja järgmine rahvajutt. Aa küla on neli korda ümber paigutatud. Esimene asupaik oli Aa mõisast vähe kirde pool mererannas. Teine asukoht oli [[Voorepere]] küla kõrval Aa mäel. Kolmas koht oli pool versta mõisast ida pool ja siis kandis küla Nehatu nime. Sinna on jäänud veski. Umbes 60 aastat tagasi ([[1860. aastad|1860. aastatel]]) Nehatu küla talud lammutati ja põletati Aa mõisa [[lubjaahi|lubjaahjus]] ära. 35 aastat tagasi (umbes 1890) tabas [[moonamees]]te ja [[vabadik]]e elukohti sama saatus, ainult elamud viidi üle [[Varja]]le.<ref name=Kohanimeraamat/>

[[1930. aastad|1930. aastatel]] oli Aa rannas vaid mõni hoone praeguse asemel. Seal asus [[piirivalve]][[ohvitseride kasiino]], hiljem keemiatööstusele kuuluv [[puhkekodu]].

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal olid Aa rannas [[Saksamaa|Saksa]] sõjaväe allüksused. Sinna taheti ehitada [[kaater|väikekaatrite]] [[sadam]]at, kasutades [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] [[sõjavang]]e. Ehitus jäi Nõukogude vägede pealetungi tõttu lõpetamata.

Aastal [[1975]] liideti [[Aa asundus]] ja Aa küla. 

Enne 1975. aastat oli praeguse Aa küla struktuur järgmine. '''Aluküla''' algas Küti taluga ja kulges piki [[Tallinna–Narva maantee]]d umbes 2 km. Edasi minnes [[Jõhvi]] poole oli '''Reite''' küla, mis sai nime kunagisest mõisa [[rehi|rehest]]. Kui pöörata Tallinna–Narva maanteelt mere poole (praegu näitab silt [[Saka mõis]]ale), siis mõlemale poole teed jäi '''Nehatu''' küla. [[Aa männik]]us paiknes '''Männiku''' küla.

[[Pilt:Aa1 teeviit.jpg|pisi|Kohalik teeviit]]
== Rahvastik ==
Elanike arv on olnud: 
*1967: 267 (koos [[Aa asundus]]ega)
*1979: 277
*2000: 190 ([[Eesti 2000. aasta rahvaloendus|2000. aasta rahvaloendus]])
*2008: 124 
*2010: 125  
*2011: 289 ([[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloendus]], koos Aa hooldekodu elanikega), neist 173 eestlased
*2012: 117<ref name="lyganusevv.ee">[https://web.archive.org/web/20120301171200/http://www.lyganusevv.ee/index.php?page=35 Külad]. Lüganuse vald. Vaadatud 7.02.2014.</ref>

[[Pilt:Aa rand.jpg|pisi|Aa rand aerofotol]]
==Legendid== 
Aa külas asub üks lohuga [[ohvrikivi]], mille kohta rahvasuu räägib, et mölder hakanud sellest [[veskikivi]] valmistama.

Muiste olnud Aa rannas sadam, kuhu mõisahoonest läinud salakäik. Kord tahtnud parunipreili seda käiku pidi oma välismaalasest kallimaga ära põgeneda, kuid vana parun sattunud peale ja müürinud tütre karistuseks elusalt maa-alusesse kongi. Sügisöödel olevat neiu kuju mõisa akendel näha. 

Mõisa [[moonamees]] leidnud Aa männikus sõjaaegse varakambri ukse. Kui mõisnik sellest teada saanud, andnud ta moonamehele suure summa raha ja saatnud ta Saksamaale, et varandust endale saada. 

Pärimuse järgi olevat Aa küla mitu korda mõisnike tahtel ümber paigutatud. Esmalt asunud küla päris mererannas, sealt veetud ta [[Voorepere]] küla kõrvale Aa mäele. Siis olnud ta '''Nehatu''' küla nime all Aa mõisast ida pool. Siin asunud ka muistne Nehatu hiis. [[1860. aastad|1860. aastatel]] lammutatud seegi küla, [[moonakas|moonakate]] ja [[vabadik]]e majad veetud [[Varja]]le.

==Vaata ka==
*[[Aa vald]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Helmut Joonuks]], [[Olav Vallimäe]]. "Kohtla-Järve linn ja rajoon", [[Tallinn]] [[1988]]. 

==Välislingid==
{{Vikisõnaraamatus}}{{vikisõnaraamatus|Aa küla}}
*[http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$1145 Aa] Virumaa entsüklopeedias; käesoleva artikli oluline allikas
*{{Eestigiid|91|654|}}

{{Lüganuse vald}}

[[Kategooria:Ida-Viru maakonna külad]]
[[Kategooria:Lüganuse vald]]