Mine sisu juurde

Fairchild Republic A-10 Thunderbolt II

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt A-10 Thunderbolt II)
A-10 Thunderbolt II
Tüüp lähiõhutoetus-, õhutulejuhtimis- ja ründelennuk[1]
Tootja Fairchild Republic[1]
Riik  Ameerika Ühendriigid
Esmalend 10. mai 1972
Võeti kasutusele märts 1977
Hetkeseis teenistuses[2]
Põhikasutaja Ameerika Ühendriikide õhuvägi
Tootmisaastad 1972–1984[3]
Toodanguarv 716[4]
Ühe maksumus 18,8 miljonit dollarit[1]
Meeskond 1[1]
Pikkus 16,16 m[1]
Tiivaulatus 17,42 m[1]
Tühimass 13 154 kg[1]
Maksimaalne stardimass 22 950 kg[1]
Mootor 2 x General Electric TF34-GE-100 turboventilaatormootor[1]
Tippkiirus 833,4 km/h (Mach 0,75)[1]
Reisikiirus 560 km/h (340 meremiili/h)[1]
Lennulagi 13 636 m[1]
Lennukaugus 4148 km (2240 meremiili)[1]
Relvastus
Variandid
Video A-10 maandumisest ja õhkutõusmisest Jägala-Käravete maanteel asuval reservlennuväljal 2016. aastal

Fairchild Republic A-10 Thunderbolt II on Fairchild-Republicult Ameerika Ühendriikide õhuväele (USAF) loodud üheistmeline, kahemootoriline allahelikiirusega ründereaktiivlennuk. Lennukit kutsutakse tihti hüüdnimedega "Hog" ('orikas') ja "Warthog" ('tüügassiga'),[9] kuid selle ametlik nimi tuleneb Republic P-47 Thunderboltist, teise maailmasõja ajal USAF-i kasutatud hävitus-pommituslennukist, mis oli väga efektiivne maismaasihtmärkide hävitamisel.[10]

A-10 põhiline eesmärk on lähiõhutoetuse pakkumine sõbralikele maismaaüksustele, keskendudes eriti soomusmasinate ja tankide hävitamisele. Lennuk võeti teenistusse 1976. aastal ja on siiani ainuke USAF-i lennuk, mis disainiti spetsiaalselt lähiõhutoetuseks.

A-10 pidi olema edasiarendus Douglas A-1 Skyraiderist, mille ühe probleemina toodi välja väikest tulejõudu. Muuhulgas seetõttu disainiti A-10 ümber 30 mm GAU-8/A Avenger automaatkahuri. Lennukikere ehitus lähtub põhiliselt vastupidavusest: elutähtsate süsteemide ja kokpiti kaitseks kasutatakse 540 kg titaansoomust, mis võimaldab lendu jätkata ka märkimisväärse kahju kannatamise järel.

Statsionaarne pardarelv

[muuda | muuda lähteteksti]
A-10 Gatling-tüüpi seitsmeraudse 30 mm GAU-8/A Avenger automaatkahuri suue

A-10 on varustatud võimsa statsionaarse seitsmeraudse 30-millimeetrise Gatling-tüüpi automaatkahuriga, mille lasketempo (kadents) võimaldab välja tulistada 4200 soomustläbistavat vaesestatud uraani mürsku või teisi suure plahvatusjõuga mürske minutis. Ühe mürsu kaal võib olla kuni 750 g.

Kahuri ülekuumenemise vältimiseks tulistatakse sellest 2-sekundilisi valanguid. Enamiku kaasaegsete tankide soomuse läbistamise kulu ühe tanki kohta on umbes 10 mürsku. GAU-8 osutus ka täpseks relvaks.

Modifikatsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]
A-10C Davis-Monthani õhuväebaasis, 2006
  • YA-10A – proovisari. 12 lennukit[11]
  • A-10A – üheistmeline lähitoetus- ja ründelennuk
  • OA-10A – tulejuhtimiseks
  • YA-10B Night/Adverse Weather – öösel ja halva ilmaga lendamiseks mõeldud eksperimentaalne kaheistmeline prototüüplennuk[12]
  • A-10C – programmi "Precision Engagement (PE)" raames moderniseeritud A-10A-d[13]
  • A-10PCAS – Raytheoni ja Aurora Flight Sciencesi väljapakutud, mehitamata A-10 variant DARPA Persistent Close Air Support programmi jaoks[14][15]

Kasutajad

[muuda | muuda lähteteksti]
81st Fighter Squadroni A-10
Neli 111th Fighter Wingi A-10-te formatsioon

Ameerika Ühendriikide õhuväe (USAF) ja selle reservüksuste, Air Force Reserve Commandi (AFRC) ja rahvuskaardi lennuvägi (Air National Guard) (ANG) ja USAF-i kasutuses on 283 A-10C lennukit. (2015. aasta seisuga)[16]

 Ameerika Ühendriigid

Endised operaatorid

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 "A-10 Thunderbolt II" (Inglise keeles). Ameerika Ühendriikide Õhuvägi. 22. september 2015. Vaadatud 22. aprill 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. ↑ Trimble, Stephen. "US Air Force may extend Fairchild A-10 life beyond 2028". Flight International.
  3. ↑ Spick 2000, lk 17 & 52
  4. ↑ Jenkins 1998, lk 42.
  5. ↑ Donald & March 2004, lk 9–10.
  6. ↑ Jenkins 1998, lk 63.
  7. ↑ Jenkins 1998, lk 92–93.
  8. ↑ Forrester, Anna (18. september 2015). "DARPA Tests Air-Ground Coordination Function of PCAS System on A-10". ExecutiveGov. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. august 2016. Vaadatud 5. mai 2017.
  9. ↑ Axe, David (24. november 2015). "How an ugly, brutally effective warplane won the battle for its future". Reuters. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. november 2015. Vaadatud 30. novembril 2015.
  10. ↑ https://www.nationalmuseum.af.mil/Visit/Museum-Exhibits/Fact-Sheets/Display/Article/195855/fairchild-republic-a-10a-thunderbolt-ii/
  11. ↑ Donald and March 2004, lk. 9–10.
  12. ↑ Jenkins 1998, lk. 92–3.
  13. ↑ Schanz, Marc V. "Not Fade Away." Air Force Magazine, Juuni 2008. Vaadatud 9. oktoober 2016.
  14. ↑ "Unmanned version of A-10 on way." SpaceDaily.com, 20 February 2012.
  15. ↑ "Darpa Refocuses Precision Close Air Support Effort On Manned Aircraft". Aviation Week, 10 September 2013
  16. ↑ Everstine, Brian. "The battle to kill the A-10". Air Force Times. TEGNA. Vaadatud 7. september 2015.

Bibliograafia

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Donald, David and Daniel J. March, eds. "A-10 Fighting Warthog". Modern Battlefield Warplanes. Norwalk, Connecticut: AIRtime, 2004. ISBN 1-880588-76-5.
  • Jenkins, Dennis R. Fairchild-Republic A/OA-10 Warthog. North Branch, Minnesota: Specialty Press, 1998. ISBN 1-58007-013-2.
  • Spick, Mike. The Great Book of Modern Warplanes. London: Salamander Books, 2000. ISBN 1-84065-156-3.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Fairchild_Republic_A-10_Thunderbolt_II&oldid=6733276"