2023. aasta Berliini järelvalimised
 | ||
| ||
159 | ||
|---|---|---|
| Registreeritud valijaid | 2 431 776 | |
| Osavõtt | 62,9 | |
|
| ||
 Vasakul ühemandaadiliste ringkondade tulemused, paremal proportsionaalse hääletuse tulemused | ||
 Valimiste tulemusel moodustatud Berliini Saadikutekoda | ||
2023. aasta Berliini järelvalimised toimusid 12. veebruaril 2023 Berliinis, kui korrati 26. septembril 2021 toimunud valimisi.
Taust
[muuda | muuda lähteteksti]Saksamaa pealinn Berliin on samaaegselt ka liidumaa. Nii linnavolikoguks kui ka Maapäevaks (Landtag, liidumaa parlament) on Berliini Saadikutekoda (Abgeordnetenhaus von Berlin), kes valivad ka linnapea (Regierender Bürgermeister von Berlin). Järelvalimised ei ole ennetähtaegsed valimised ja uued põhivalimised tuleb endiselt pidada hiljemalt viis aastat pärast viimaseid põhivalimisi – seega hiljemalt septembris 2026.
26. septembril 2021 toimunud valimistel (samaaegselt Liidupäeva valimistega) valiti ümber kõik 147 volikogu kohta. Kohad jagunesid järgmiselt: SPD – 36, Rohelised – 32, CDU – 30, Vasakpartei – 24, AfD – 13, FDP – 12.[1] Lõpuks moodustati puna-puna-roheline koalitsioon (SPD, rohelised ja Vasakpartei), linnapeaks valiti Franziska Giffey (SPD), kes astus ametisse 21. detsembril 2021.[2]
Valimised aga vaidlustati mitmete ebakorrapärade tõttu: hääletussedelite puudujääk, ebaloomulikult pikad valimisjärjekorrad, valimissedelite viimine valedesse kohtadesse, mõnedes kohtades ka saadeti valijad minema või anti neile ainult Liidupäeva valimiste hääletussedel. Ka samal päeval linnas toimunud Berliini maraton süvendas probleeme.[3] Kõige suuremad ebakorrapärad toimusid Charlottenburg-Wilmersdorfi ja Friedrichshain-Kreuzbergi linnarajoonides. Kolm päeva pärast valimisi astus linna valimisametnik Petra Michaelis tagasi, võttes vastutuse valimistel toimunud vigade üle. Berliini siseminister korraldas auditi, teatades, et uuritakse ligi 100 Berliini 2245 valimisjaoskonnast, hiljem laiendati seda 207 valimisjaoskonnani 2257st.[4][5] Auditi tulemustena ei olnuks üldised valimistulemused muutunud, kuid muutuda võinuks tulemused Charlottenburg-Wilmersdorfi 6. ja Marzahn-Hellersdorfi 1. valimisringkondades. Algsete tulemuste kohaselt võitis Charlottenburg-Wilmersdorfi 6. ringkonnas SPD 8 häälega, kuid pärast häälte uuesti lugemist Rohelised 23 häälega. Tulemus hiljem sertifitseeriti.[6]
22. novembril 2021 palusid linna valimiskomisjon ja siseministeerium Berliini konstitutsioonikohtul langetada otsus Pankowi 3., Charlottenburg-Wilmersdorfi 6. ja Marzahn-Hellersdorfi 1. ringkondade tulemuste üle. Kohus võis otsustada, kas nimetatud ringkondades oleks vajalik pidada kordusvalimised. Siseministeerium teatas, et kuigi mitmetes ringkondades tuli ette ebakorrapärasid, muutuks nendest valimistulemused vaid eelmainitud kolmes ringkonnas.[7]
Pärast kuid kestnud uurimist ja istungeid teatas kohus 28. septembril 2022 oma esialgse hinnangu, et suure tõenäosusega on vaja nii linna kui ka rajoonide volikogude valimisi täielikult korrata.[8] 16. novembril 2022 avaldas kohus lõpliku otsuse, millega valimistulemused tühistati ja kästi korraldada järelvalimised 90 päeva jooksul, hiljemalt 14. veebruariks 2023. Kohtu esimees Ludgera Selting ütles, et ebakorrapärade sagedus ja raskus olid piisavad, et valimistulemusi muuta ning ka valimiste ettevalmistusel ilmnesid tõsised süsteemsed vead.[9]
Valimised
[muuda | muuda lähteteksti]Valimised toimusid sarnaselt Liidupäeva ja teiste Maapäevade (välja arvatud Bremeni, Hamburgi ja Saarimaa) valimistega segasüsteemi alusel: 78 kohta valitakse ühemandaadilistes ringkondades lihthäälteenamusega ja 52 kohta proportsionaalselt. Minimaalne liikmete arv on 130, kuid kui nimekiri võidab ringkonnamandaatide järgi rohkem kohti, siis kohtade arvu suurendatakse. Valimiskünniseks on 5% või vähemalt ühe ühemandaadilise ringkonna võitmine.
Valijaskond kokku: 2 431 722
Valimisaktiivsus: 62,82% ehk 1 527 635
Kehtetuid sedeleid: 0,89% ehk 13 570
Kehtivaid sedeleid: 99,11% ehk 1 514 065
| Partei[10] | Ühemandaadi-
lised hääled |
% | Kohad | Valimisnime-
kirja hääled |
% | Kohad | Kokku
kohti |
Võrreldes
eelmisega |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| CDU | 449 931 | 29,72 | 48 | 428 100 | 28,23 | 4 | 52 | +22 |
| SPD | 301 736 | 19,93 | 4 | 278 978 | 18,40 | 30 | 34 | –2 |
| Rohelised | 289 968 | 19,15 | 20 | 278 873 | 18,39 | 14 | 34 | +2 |
| Vasakpartei | 186 363 | 12,31 | 4 | 184 954 | 12,20 | 18 | 22 | –2 |
| AfD | 136 366 | 9,01 | 2 | 137 810 | 9,09 | 15 | 17 | +4 |
| FDP | 58 368 | 3,86 | 0 | 70 416 | 4,64 | 0 | 0 | –12 |
| Muud | 91 333 | 6,02 | 0 | 137 160 | 9,05 | 0 | 0 | 0 |
| Kokku | 1 514 065 | 100 | 78 | 1 516 291 | 100 | 81 | 159 | +12 |
Valimiste tulemusena võitis CDU Berliinis esimest korda suurima arvu kohti pärast 1999. aastat ja saavutas ligi 10% edumaa SPD ees, samas FDP kui CDU traditsiooniline koalitsioonipartner ei ületanud valimiskünnist. Samas oleks endiselt enamus (10 kohta) senise puna-puna-rohelise koalitsiooni jätkamiseks.
Tagajärjed
[muuda | muuda lähteteksti]Koalitsioonikõnelused algasid CDU ja SPD, CDU ja roheliste ning SPD, roheliste ja Vasakpartei vahel. 13. märtsil alustasid CDU ja SPD töörühmad koalitsioonikõnelusi. Koalitsioonilepe plaaniti sõlmida kolme nädala jooksul, et anda SPD liikmetele aega see heaks kiita, uus valitsus alustaks tegevust mais. Linnapea Giffey teatas ka, et kui kõnelused ebaõnnestuvad, siis SPD ei jätka kõnelusi roheliste ja Vasakparteiga, vaid läheb opositsiooni ning jätab valitsuse moodustamise ülesande CDUle ja rohelistele.[11]
23. aprillil toimunud SPD parteihääletus kiitis koalitsioonileppe napilt heaks 54,3% häältega, järgmisel päeval toimunud CDU parteikonverents kiitis leppe heaks ühehäälselt. Koalitsioonileppe kohaselt nimetati Berliini ülemlinnapeaks Kai Wegner (CDU) ja aselinnapeaks Giffey. 27. aprillil toimunud linnapea valimistel aga sai Wegner esimeses voorus ainult 71 häält (vaja olnuks saada 80), kuigi CDU-SPD koalitsioonil olnuks 86 häält. Ka teises voorus sai ta vaid 79 häält, mispeale toimus kolmas voor, kus piisab lihthäälteenamusest, seal saavutas ta lõpuks 86 häält.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "SPD setzt sich bei Berlin-Wahl gegen Grüne durch". www.rbb24.de (saksa). Vaadatud 15. veebruaril 2023.
- ↑ "Franziska Giffey Elected Governing Mayor of Berlin". The Berlin Spectator (inglise). 21. detsember 2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. detsember 2021. Vaadatud 15. veebruaril 2023.
- ↑ "German election: Berlin voters face polling station chaos – DW – 09/26/2021". dw.com (inglise). Vaadatud 15. veebruaril 2023.
- ↑ "Election chaos in Berlin: What happens now? – DW – 10/11/2021". dw.com (inglise). Vaadatud 15. veebruaril 2023.
- ↑ "Berlin's top court to review election results – DW – 10/14/2021". dw.com (inglise). Vaadatud 15. veebruaril 2023.
- ↑ Schütze, Elmar (1. oktoober 2021). "Nachzählung: SPD-Kandidatin Franziska Becker verliert ihr Direktmandat". Berliner Zeitung (saksa). Vaadatud 15. veebruaril 2023.
- ↑ "Wahlleitung legt Einspruch gegen Berlin-Wahl ein | Berlin & Brandenburg". Münchner Merkur. 22. november 2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. november 2021. Vaadatud 15. veebruaril 2023.
- ↑ "Gericht hält "vollständige Ungültigkeit" der Berlin-Wahl für möglich". www.rbb24.de (saksa). Originaali arhiivikoopia seisuga 14. veebruar 2023. Vaadatud 15. veebruaril 2023.
- ↑ "Berlin state elections declared void – DW – 11/16/2022". dw.com (inglise). Vaadatud 15. veebruaril 2023.
- ↑ "Wiederholungswahl zum 19. Abgeordnetenhaus von Berlin am Sonntag, dem 12. Februar 2023 (Hauptwahl vom 26.09.2021)". 13. veebruar 2023. Vaadatud 15. veebruaril 2023.
- ↑ "Arbeitsgruppen starten Verhandlungen für schwarz-roten Koalitionsvertrag". www.rbb24.de (saksa). Vaadatud 16. märtsil 2023.