1896-klassi hüdrograafialaev

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Hüdrograafiakaater БГК-785 Venemaal 2015
Hüdrograafiakaater БГК-785 Venemaal 2015
Teenistuskäik
Nõukogude Liit
Nimi Projekt 1896
Ehitaja Rõbinski laevatehas "Võmpel", Nikolajev-Amuuri laevatehas.
Kasutusele võetud 1964
Laeva üldandmed
Klass ja tüüp 1896, hüdrograafialaev
Veeväljasurve 100–128 tonni
Pikkus 28,6 m
Laius 5,4 m
Süvis 1,7–2,0 m
Kere Teras
Tekiehitus Teras
Sõsarlaevad 100+
Peamasinad 1 x 6TšSP23/30 450 hj
Abimasinad 2 x DGR-25 25 kW
Käiturid 1 sõuvõll
Mastide arv 2
Kiirus 11,9 sõlme
Sõidukaugus 1600 meremiili (kiirusel 10 sõlme)
Sõidupiirkond Rannikulähedane meri
Reisijakohti 4
Autonoomsus 10 ööpäeva
Meeskond 14
Relvastus 1 või 2 × 12,7 mm kuulipilduja (üksikutel)

1896-klassi hüdrograafialaev (originaaltõlkes suur hüdrograafiakaaterБольшой гидрографический катер пр.1896) on Nõukogude Liidus külma sõja ajal suurel hulgal toodetud väike hüdrograafialaev. On seni kasutusel.

NATO klassifikatsioon Nyryat-2.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Laevu valmistati Nõukogude Liidus aastail 1964–1977 üle 100 eksemplari, sealhulgas ekspordiks vähemalt 13. Hiljem on mõned laevad jäänud endise Nõukogude Liidu aladel iseseisvunud riikidele. Algul nimetati neid ka "hüdrograafia mõõdistuspaatideks" (GMB). Paljud laevad on tänaseks kas maha kantud, antud üle mereklubidele või läinud erakätesse. Siiski on suur osa veel kasutuses.

Laevu on kasutatud peamiselt poilaevadena, kuid vähesel määral ka muudes ülesannetes. Kaks laeva ehitati spetsiaalselt ahtrisse pikendatud tekiehitisega kasutamiseks õppelaevana (1896U).

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Laeva otstarbekas maksimaalne veeväljasurve on 125 t ning see on mõeldud töödeks sadamais, reidil ja jõesuudmetes. Merekõlblikkus on piiratud kuni 5-pallise tuulega. Laeva kere jaguneb 5 veekindlaks sektsiooniks, millest ükskõik millise uputamisel säilib ujuvus. Ökonoomne kiirus on umbes 10 sõlme. Laeval on 2 laadruumi ja lisaks võimalus paigutada tekile kuni 20 t lasti. Vöörikraana tõstejõud on kuni 0,9 t, ahtrikraanal 1,5 t. Üldjuhul laeval pardarelva pole, kuid vähemalt eksporditud laevadele on neid paigaldatud.

Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude Liidu Sõjamerelaevastiku hüdrograafiateenistus kasutas selle klassi laevu töödeks rannavetes. 1994. aastal sai Eesti Veeteede Amet lahkuvatelt Vene asutustelt enda käsutusse kaks sellist laeva. Need said nimeks EVA 309[1] ja EVA 310 ning olid mitme aasta jooksul kasutusel poilaevadena. Hiljem kanti need seoses moodsamate laevade saabumisega maha.

Vähemalt üks algselt 1896-klassi hüdrograafialaev, reis-kaubalaev Arabella, on praegugi Eesti lipu all.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]