Lehekülje 1812. aasta sõda lähteteksti vaatamine

{{See artikkel|räägib Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide vahel toimunud sõjast; Vene-Prantsuse sõja kohta vaata artiklist [[1812. aasta isamaasõda]]}}
{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt      = 1812. aasta sõda
| osa           = 
| pilt          = War of 1812 Montage.jpg
| pildiallkiri  = Ülevalt päripäeva: [[Kapitoolium]] pärast [[Washingtoni põletamine|Washingtoni põlengut]]; surmavalt haavatud Isaac Brock juhtimas [[York]]i vabatahtlikke [[Queenston Heightsi lahingus]]; Merelahing [[USS Constitution]]i ja [[HMS Guerriere]]'i vahel; Tecumseh' surm; Andrew Jackson löömas tagasi Briti rünnakut [[New Orleansi lahing]]us.
| aeg           = 18. juuni 1812 – 17. veebruar 1815<br>(2 aastat ja 8 kuud)
| koht          = 
| kaart         = 
| laiuskoord    = 
| pikkuskoord   = 
| kaardilaius   = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = [[Genti rahuleping]]
* sõjaline patiseis
* ''[[Status quo ante bellum]]''
* [[Tecumseh' konföderatsioon]]i häving
| seis          = 
| osaline1      = {{Lihtloend|
* [[Fail:Betsy Ross flag.svg|23px]] [[Ameerika Ühendriigid]]
* [[tšoktod]]
* [[tšerokiid]]
* [[maskogid]]
* [[senekad]]
}}
| osaline2      = {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Suurbritannia]]
* [[Fail:Civil Ensign of the United Kingdom.svg|23px]] [[Kanada]]
{{Lihtloend|
* [[Tecumseh' konföderatsioon]]
* [[šoonid]]
* [[maskogid]] (''Red Sticks'')
* [[odžibveid]]
* [[meskvakid]]
* [[maiamid]]
* [[ottavad]]
* [[kikapuud]]
* [[delavaarid]]
* [[potavatomid]]
* [[soogid]]
* [[vaiandotid]]
}}
[[Fail:Flag of Spain (1785–1873, 1875–1931).svg|23px]] [[Hispaania]]
* [[File:Flag of Spain (1785–1873, 1875–1931).svg|23px]] [[Hispaania Florida|Florida]] (1814)
| osaline3      = 
| väejuht1      = {{Lihtloend|
* [[Fail:Betsy Ross flag.svg|23px]] [[James Madison]]
* [[Fail:Betsy Ross flag.svg|23px]] [[Henry Dearborn]]
* [[Fail:Betsy Ross flag.svg|23px]] [[Jacob Brown]]
* [[Fail:Betsy Ross flag.svg|23px]] [[Winfield Scott]]
* [[Fail:Betsy Ross flag.svg|23px]] [[Andrew Jackson]]
* [[Fail:Betsy Ross flag.svg|23px]] [[William Henry Harrison]]
* [[Fail:Betsy Ross flag.svg|23px]] [[William H. Winder]] (langes sõjavangi)
* [[Fail:Betsy Ross flag.svg|23px]] [[Willliam Hull]] {{alistus}}
* [[Fail:Betsy Ross flag.svg|23px]] [[Zebulon Pike]] {{KIA}}
* [[Fail:Betsy Ross flag.svg|23px]] [[Oliver Hazard Perry]]
* [[Fail:Betsy Ross flag.svg|23px]] [[Isaac Chauncey]]
}}
| väejuht2      = {{Lihtloend|
* {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[George IV|Printsregent George]]
* {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Robert Jenkinson, teine Liverpooli krahv|Lord Liverpool]]
* {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[George Prévost]]
* {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Isaac Brock]] {{KIA}}
* {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Gordon Drummond]]
* [[Charles de Salaberry]]
* {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Roger Hale Sheaffe]]
* {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Robert Ross]] {{KIA}}
* {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Edward Pakenham]] {{KIA}}
* {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[James FitzGibbon]]
* {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Alexander Cochrane]]
* {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[James Lucas Yeo]]
* [[Tecumseh]] {{KIA}}
* [[Fail:Flag of Spain (1785–1873, 1875–1931).svg|23px]] [[Mateo Manrique]] {{alistus}}
}}
| väejuht3      =
| väeüksused1   = 
| väeüksused2   = 
| väeüksused3   = 
| jõud1         = 
| jõud2         = 
| jõud3         = 
| kaotused1     = {{Lihtloend|
* 2200–3721 lahingus langenut<ref>Clodfelter 2017, lk 244.</ref>
* 4505 haavatut
}}
| kaotused2     = {{Lihtloend|
* '''Suurbritannia:'''
* 1160–1960<ref name="Clod245">Clodfelter 2017, lk 245.</ref> lahingus langenut
* 3679+ haavatut
* '''indiaanlased:'''
* 10 000 surnut<ref name="Clod245" />
}}
| kaotused3     = 
| märkused      = 
}}
'''1812. aasta sõda''' (ka '''Ameerika Ühendriikide Teine iseseisvussõda''' või '''Suurbritannia-Ameerika sõda''') oli [[Suurbritannia]] ja tema [[Briti Põhja-Ameerika]] liitlaste ning [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ja tema [[indiaanlased|indiaanlastest]] liitlaste vahel [[17. juuni]]st [[1812]] kuni [[17. veebruar]]ini [[1815]] toimunud [[sõda]].

Briti ajaloolased peavad sõda enamasti [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] osaks, kuid Ameerika Ühendriikide ja [[Kanada]] ajaloolased näevad seda iseseisva sõjana.

== Sõja põhjused ==

Ameerika Ühendriigid oli esimene riik, mis Suurbritannia alt iseseisvunud. See juhtus [[Ameerika Ühendriikide iseseisvussõda|iseseisvussõjas]] [[18. sajand]]i lõpul. Suurbritannias oli neid, kes pidasid seda alandavaks ja soovisid USA-d taas enda võimule allutada.

Napoleoni sõjad nõudsid niihästi laevu kui meremehi. Kuigi Briti merevägi oli tollal kõige võimsam maailmas, vajasid nemadki täiendust. Mereväes ei tunnistatud sageli USA iseseisvust ning käsitlesid USA laevu Briti omadena ja USA meremehi Briti krooni alamatena. Nad rekvireerisid USA laevu ja sundisid meremehi Briti armees sõdima, ehkki see oli seadusevastane. Briti merevägi röövis ameeriklasi isegi siis, kui neil olid kaasas USA kodakondsust tõendavad dokumendid.

== Sõja kuulutamine ==

USA-s oli poliitikuid (need olid koondunud peamiselt [[Demokraatlik-Vabariiklik Partei|Demokraatlikku-Vabariiklikku Parteisse]]), kes nägid [[Kanada]] kuulumist Suurbritanniale pelgalt ajutisena ja Kanadat tulevikus USA osana.

[[Föderalistlik Partei]] oli sõja vastu ja toetas tihedamaid sidemeid Suurbritanniaga. Föderalistid pidasid demokraate-vabariiklasi diktaatori Napoleoni toetajateks, demokraadid-vabariiklased föderaliste omakorda brittide toetajateks.

[[1. juuni]]l 1812 pidas [[USA president]] [[James Madison]] [[USA kongress]]is kõne, milles võttis kokku ameeriklaste kaebused brittide suhtes, kuid ei kutsunud üles sõjale. Sellegipoolest hääletas kongress samal päeval 79:39 sõja kuulutamise poolt ja [[USA senat]] hääletas 19:13 sõja kuulutamise poolt. Ükski föderalist sõda ei toetanud. Sõda algas formaalselt [[18. juuni]]l 1812, kui Madison vastava seaduse välja kuulutas. See oli esimene kord, mil USA mõnele riigile sõja kuulutas, ja kõige väiksema ülekaaluga sõjakuulutamine.

== Sõja käik ==

Suurbritannia lõi tagasi Kanadasse tunginud USA väeüksused. Kuid USA saavutas edu [[Loodeterritoorium]]il [[Suur järvistu|Suure järvistu]] piirkonnas.

Suurbritannia kehtestas USA-s mereblokaadi, kahjustades USA väliskaubandust. Pärast [[Napoleon I]] kukutamist [[1814]]. aastal vabanes Briti sõjaväel laevu ja ta sai USA blokaadi veelgi tihendada.

[[24. august]]il 1814 vallutasid britid [[Washington]]i ja põletasid selle maha koos [[Valge Maja]] ja [[Kapitoolium]]iga. Seejärel nad taandusid. Kuid maismaal toimunud lahingutes ei suutnud nad seda edu korrata.

[[Indiaanlased|Indiaanlasi]] sõdis mõlemal poolel, aga enamjaolt toetasid nad britte. Olulisimad sõjas osalenud indiaani hõimus kuulusid [[Tecumseh' konföderatsioon]]i ja tänapäeva Kanada lõunapoolseimas osas asuva [[Kuus rahvast|Kuue rahva]] hulka. Indiaanlased said sõjas suurte kaotuste osaliseks, nende juht [[Tecumseh]] langes lahingus ja tema konföderatsioon lakkas olemast. Üldjuhul aeti indiaanlased [[Mississippi]]st lääne poole.

[[8. jaanuar]]il 1815 purustasid [[kindralmajor]]i [[Andrew Jackson]]i juhitud USA vägi [[New Orleansi lahing]]us arvulises ülekaalus oleva Suurbritannia väe, kusjuures brittide kõrgeimad ülemused hukkusid. See võit muutis Jacksoni sõjakangelaseks ja sillutas tee tema saamisele presidendiks [[1828]]. aastal.

Suurbritannias [[orjus]]t enam ei olnud ja seetõttu käsitlesid britid põgenenud orje vabade inimestena. Kokku viisid britid umbes 4000 põgenenud orja USA-st ära, niihästi [[Trinidad]]ile kui ka Kanadasse. Osa neist astus Briti mereväkke. See oli suurim orjade vabastamine USA-s enne pool sajandit hiljem toimunud [[USA kodusõda]].

Rahuläbirääkimised algasid 1814. aasta augustis ja [[24. detsember|24. detsembril]] [[1814]] sõlmiti [[Genti rahuleping]]. Ameerika Ühendriikide senat ratifitseeris rahulepingu 17. veebruaril 1815, lõpetades sõja ilma piirimuutusteta. USA laevade ja meremeeste röövimist rahulepingus ei mainitud, aga pärast rahu sõlmimist see komme lõppes, osalt sellepärast, et pärast Napoleoni sõdade lõppu meremehi enam nii palju ei vajatud.

Sõja vastu olnud USA Föderalistlik Partei kaotas rahva seas toetust ja lõpetas [[1835]] tegevuse.

== Viited ==
{{Viited}}

== Kirjandus ==
* Clodfelter, M. (2017). ''Warfare and Armed Conflicts: A Statistical Encyclopedia of Casualty and Other Figures, 1492–2015'' (4th ed.). Jefferson, North Carolina: McFarland.

{{Commonscat|War of 1812}}

[[Kategooria:Sõjad]]
[[Kategooria:1810. aastad]]
[[Kategooria:19. sajand Suurbritannias]]
[[Kategooria:19. sajand Ameerika Ühendriikides]]