Šoorid
Šoorid (varem ka šorid, šoori keeles шор-кижи, тадар-кижи) on turgi rahvas Venemaal Lääne-Siberis Kemerovo oblastis ja naaberaladel. Šooride põhilised asualad paiknevad Kuznetski Alatau eelmäestikus. Kõnelevad vene keelt ja turgi keelte uiguuri-oguusi rühma kuuluvat šoori keelt. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 888 šoori,[1] neist Kemerovo oblastis 10 672.[2]
Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1 šoor.[3]
Šooride päritolu kohta on erinevaid teooriaid. Oletatakse, et šooride esivanemad olid obiugri ja keti hõimud, kes läksid 6.–13. sajandil naaberrahvaste mõjul üle turgi keelele. 17.–18. sajandil kutsuti šoorisid Kuznetski tatarlasteks, kuna suur osa šooridest tegeles rauasulatamise ja sepatööga (vene keeles "кузнечество"). Venelased saabusid šooride asualadele 1618. aastal. Vene võimud allutasid endale vähehaaval šooride majanduselu ja 18. sajandi lõpuks oli šooride rauatöö praktiliselt hääbunud.
Šooride olulisteks tegevusaladeks olid ka karusloomajaht ja kalapüük, maaviljelusega hakati tegelema alles 19. sajandi lõpus. Formaalselt olid šoorid 19. sajandi keskpaigast alates õigeusklikud, kuid šamanismi elemente säilis kuni 20. sajandi alguseni.
Tänapäeval on šoorid venestumas. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel valdas Venemaal šoori keelt ainult 2839 inimest.[4] 1926. aastal loodud šoori kirjakeelt praegusel ajal enam ei kasutata. Kirjakeelena kasutavad šoorid vene keelt ja vähesel määral hakassi keelt.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. september 2018. Vaadatud 15. juunil 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 15. juunil 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Pärnig Statistikaameti andmebaasist
- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27. jaanuar 2021. Vaadatud 15. juunil 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)