Šlienava

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Šlienava

leedu Šlienava

Elanikke: 1987 (2011)[1]

Koordinaadid: 54° 52′ N, 24° 5′ E

Šlienava on küla Leedus Kaunase rajoonis Samylai vallas. Külas on põhikool, raamatukogu ja Samylai kultuurimaja. Šlienavas asub ka kaks kalmistut. Šlienava asub Kaunase veehoidla poolsaarel, vaatamisväärsuseks on sealne aastal 1958 valminud katoliku kirik.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Šlienava kirik

Arheoloogiliste uuringute põhjal on selgunud, et Šlienava kohal oli muinasasula juba kolmandal ja teisel aastatuhandel eKr. Kirjalikes allikates mainitakse asulat esimest korda "Marburgi Wigandi kroonikas" (Slawegen), asula oli olemas aastal 1365, mil ristisõdijad selle maha põletasid. Aastal 1376 ristiti Šlienava "tule ja mõõgaga", kokku ristiti seal 500 inimest, neist 205 viidi pärast Preisimaale.

XIV sajandi teisel poolel kuulus Šlienava Kęstutisele. Aastal 1387 mainitakse küla nime all Šlavaišuva. Küla mainib ka Hermann Wartbergest, kasutades nimekujusid Salwisawe ja Slawislow. Saksa kroonikates on kasutatud veel nimekujusid Slowiss, Sloasser, Sloaszen.

XVI sajandil kuulus sealne mõis Lübneritele. Aastal 1719 ehitati külla kabel. Aastal 1812 peatus külas prantsuse sõjavägi, surnud sõdurid maeti nn. prantsuse kalmistule.

Aastail 1940-1944 laiendati vana kabelit, ent aastal 1959 ujutati vana kihelkonna keskus Kampiškės Kaunase veehoidla rajamisel üle ja nii ehitatigi sealse kiriku asemel aastal 1958 Šlienaisse uus kihelkonnakirik. Ka asusid veehoidla rajamisel Šlienavasse ümber paljud üle ujutatud Mozūrai, Naujos Dvareliškėse ja Šilėnai külade elanikud (aastal 1923 oli külas vaid 367 elanikku, aastal 1959 aga juba 710 ja aastaks 1972 oli Šlienava elanike arv kasvanud üle tuhande)[2]. Nõukogude ajal oli Šlienava kohaliku kolhoosi keskasulaks.


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 2011 m. surašymas. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 28.08.2017.
  2. Šlienava. Mažoji lietuviškoji tarybinė enciklopedija, Kd. 3 (R–Ž). Vilnius, Vyriausioji enciklopedijų redakcija, 1971, 419 lk.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]