Üksikmajapidamise reoveesüsteem

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Üksikmajapidamise reovesüsteem on tehniline süsteem, mis koosneb septikust ja imbväljakust ning on rajatud ühe majapidamise reovee puhastamiseks.

Septik[muuda | muuda lähteteksti]

Septik123.png
Next.svg Pikemalt artiklis Septik

Septik on maa all olev betoonist, klaaskiust või plastmassist reoveemahuti, mis setitab tahked ained vedelatest. Septik on lihtsa tööpõhimõttega ühe majapidamise kanalisatsioonirajatis, mida kasutatakse piirkondades, kus puudub juurdepääs üldreoveetöötlussüsteemidele. Septikud on tavaliselt 2-3 kambriga ning on tühjendamiseks pealt luugist avatavad.

Üldkirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Reoveepuhastussüsteemi saab jagada viieks osaks:

  1. maja veevarustus
  2. kanalisatsioonitoru majast septikuni
  3. septik
  4. väljalasketoru septikust imbväljakuni
  5. imbväljak

Septikmahuteid on kasutatud reovee puhastamiseks rohkem kui 120 aastat. Septikud on mahutavusega 4000-7500 liitrit [1]. Lihtsaim viis on tekkiv reovesi koguda kokku kinnisesse kogumismahutisse, mida aeg-ajalt tühjendada tuleb. Keskmine neljaliikmeline pere tekitab ühes kuus keskmiselt 8-12m³ reovett [2] . Üks septiku ots (sisselaskeava) on ühendatud majapidamisest tuleva kanalisatsioonitoruga, teine ots on ühendatud toruga, mis viib heitvee imbväljakuni. Kambrid on eraldatud vaheseintega, mille ülaosas on auk, mille kaudu setitatav vesi edasi liigub. Tahked ained lagundatakse anaeroobselt, mille tulemusena nende maht väheneb. Mahutis setitatav materjal jaguneb kolme kihti:

  • Ülemises kihis vaht (kergem veest)
  • keskmises tsoonis vedelik
  • alumises kihis muda (anaeroobsest lagundamisest järele jäänud tahke aine, mis on veest raskem)

Septikuid tuleb perioodiliselt tühjendada, et eemaldada settinud tahked jäätmed. Reoveemahutite efektiivsus väheneb nende täitumisel.

Tööpõhimõte[muuda | muuda lähteteksti]

Majapidamisest tulev reovesi siseneb mahuti esimesse kambrisse, kus toimub suurem osa tahkete ainete settimisest. Lahustunud tahke aine lagundatakse anaeroobselt. Järele jäänud vedelik voolab läbi vaheseina edasi teise kambrisse, kus pisemad osakesed saavad veelkord settida. Viimasest kambrist, kus on juba suhteliselt selge vesi, liigub heitvesi nõrgväljale. Pisikesed osakesed jäävad kinni pinnasesse ja settivad seal. Vesi imbub pinnasesse, kust lõpuks jõuab põhjavette[3]. Osa vett omastavad taimed juurtega.[4]

Imbväljakute süsteemid:

  • Kraavid või kaevikud
    Kaevikud
  • Voodid
    Voodid
  • Künkad [5]
    Küngas

Viited[muuda | muuda lähteteksti]