Õhu tsirkulatsioon

Allikas: Vikipeedia

Tsirkulatsioon ehk õhuvoolude süsteem moodustub püsivatest õhurõhuerinevustest. Põhjapoolkeral sõltuvad need kahest püsivast õhurõhualast, Assoori maksimumi (kõrgrõhuala) ja Islandi miinimumi (madalrõhuala) vahekorrast ehk NAO-st (Põhja-Atlandi võnkumine). Rõhuerinevusest sõltub, kas stratosfääris valitseb läänevool (rõhuerinevused suured, positiivne NAO) või idavool (rõhuerinevused väikesed, negatiivne NAO). Nendest rõhuerinevustest sõltub ilmapilt Euroopas, mis jaguneb tüüpolukordadeks ehk tsirkulatsioonitüüpideks.

Tsirkulatsioonitüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Tsirkulatsioonitüüpide klassifikatsioone on erinevaid, sõltudes piirkonnast, mis kirjelduse keskmeks võetakse. Eesti jaoks on osutunud praktiliseks Wangenheim-Girsi klassifikatsioon, mida järgnevalt kirjeldatakse.[1]

Tsonaalne tsirkulatsioon (W- ehk läänetüüp)[muuda | muuda lähteteksti]

Tekib positiivse NAO korral. Valdavad on läänetuuled, Põhja-Atlandilt jõudvad tsüklonid ja nendega saabuvad niisked õhumassid toovad kaasa niisked suved (kusjuures õhk võib olla soe) ja soojad talved.

Poolmeridionaalne tsirkulatsioon (E- ehk idatüüp)[muuda | muuda lähteteksti]

Tekib negatiivse NAO korral. Nimetatakse vahel ka lihtsalt meridionaalseks tüübiks ning tähistab olukorda, kus õhuvool tuleb idast, lõunast või kagust. Sõltuvalt aastaajast ja tuule suunast mõjutab see ilma erinevalt.

  • Idatuul toob tavaliselt kaasa Venemaa kõrgrõhkkondade kuiva õhu, suvel sooja või palavuse, talvel külma või pakase.
  • Lõunatuul talvel olulisi muutusi ei too, sest õhutemperatuuri samajooned asuvad jaanuaris põhja-lõunasuunaliselt (põhiline mõjutaja on ida-läänesuunaline rõhkkondade vastasseis)
  • Kagutuul mõjub üldjuhul nagu idatuul, kuid vahel harva võib tuua kohale kaugelt lõunast sooja õhumassi

Meridionaalne tsirkulatsioon (C-tüüp)[muuda | muuda lähteteksti]

Tähistab õhuvoolu põhjast. Talvel mõju ilmale väike, sest temperatuuri samajooned on põhja-lõunasuunalised, kuid kevadel võib kaasa tuua külma ilma, sest põhja pool ei ole veel soojaks läinud.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jüri Kamenik (10.02.2013). "Kas on peale külma talve loota sooja suve? Õhuvoolud ja tsirkulatsioon". ilm.ee.