Zielzini Püha Risti Ülestõstmise kirik

Zielzini Püha Risti Ülestõstmise kirik
	Zielzini kirik
Riik	Valgevene
Asukoht	Zielzin
Ehituse algus	1878
Ehituse lõpp	1878
Koordinaadid	52° 54′ 13,7″ N, 24° 42′ 3,3″ E

Zielzini Püha Risti Ülestõstmise kirik (valgevene keeles Крыжаўзвіжанская царква) on kirik Valgevenes Bresti oblastis Pružany rajoonis Zielzinis.

Kirikut kasutavad õigeusklikud. See on kaitse all olev ehitismälestis.

Kirikuhoone[muuda | muuda lähteteksti]

Hoone on eklektitsismi näitena kaitse all. Kividest ehitatud kiriku seinad kaeti valge krohvikihiga. Hoone on lihtsa põhiplaaniga; sissepääsu juures asub narteks, hoone tagaküljel asuvad apsiid ja käärkamber. Kiriku juures seisab kahekorruseline kellatorn, milles asuva kella kinkis kogudusele tsaar Aleksander II.^[1]

Kirikus asub kivist kahe poolega ikonostaas. Interjööri ilmestavad friisid ja pilastrid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene õigeusu kirik ehitati Zielzinisse 1420. aastatel. Legendi järgi lasi selle sinna ehitada vürstinna, kes pääses seal tänu kohalikele jahimeestele soost.

Praegune kirik valmis XIX sajandil ja see ehitati vana kihelkonnakalmistu juurde. Vanast kirikust viidi sinna üle Jumalaema ikoon ja tammepuust rist. 1900. aastal ehitati kohaliku vaimuliku Antoni Radkieviči eestvedamisel kiriku juurde kivist kabel.

1962. aastal kirik suleti ja hoone muudeti kohalikuks klubiks. Osa kirikuvaradest, sealhulgas ikoonid, viidi Łyskava Jumalaema Sündimise kirikusse, osa kirikuraamatuid aga Ružany Kõigepühama Kolmainu kirikusse. Hoone vajas aga remonti ja ei sobinud seega klubi vajadusteks, seega rajas kohaliku kooli direktor sinna lasketiiru. 1963. aastal põles kirik maha, püsti jäid vaid hoone kivist seinad.^[2]

Kirikut hakati taastama 1990. aastatel. Töid finantseerisid kohalikud kolhoosid. 1994. aastal pühitses metropoliit Filaret kiriku taas. 1995. aastal korrastati kiriku ümbrus ja taastati kabel.