Yinfujing

Allikas: Vikipeedia
Taoistlik fulu talisman

Yinfujing „Varjatud märkide lõime” ehk Huangdi Yinfujing (hiina: 黃帝陰符經; pinyin: Huángdì Yǐnfújīng; "Kollase Imperaatori Salajase Talismani Kaanon") on üks peamistest taoistlikest kanoonilistest tekstidest, mille autorlus oli omistatud müütilisele imperaatorile Huangdile. Teos seostub ja seda seostatakse Yijingi, taoistlike praktikate, astroloogia ja sõjakunstiga. Teine "Huangdi Yinfujing" nimeline pikem tekst (602 märki) on pühendatud fenggshuile tuginevale teosele sõjalisest strateegiast.

Nimest Huangdi Yinfujing[muuda | redigeeri lähteteksti]

Huangdi on müütiline Kollane Imperaator, kes olevat pannud aluse taoismile. Teda peetakse ka alusepanijaks hiina tsivilisatsioonile.

Yin on taiji yang poolt täiendav pool, mis tähendab sisemist, varjatut (vari), salajast, naiselikku. Taod ja eriti taoismi on sageli seostatud yiniga.

Fu (符) on talisman (pitsat, märk, (kahepoolne) tunnusmärk). Algselt tähendas fu poolt tõendavast märgist, mille andsid väejuhid kulleritele. Selle varjatud poole ühendamine avalikuga (välisega) andis garantii aadresaadi õigsusest. [1] Teiseks fu tähenduseks on fulu tüüpi taoistlik talisman, mida kasutati ennustamisrituaalides. Sellest tulenevad on pealkirja tõlgitud ka kui “varjatu ühendamine” või “salajane talisman”.

Fu on kahte ossa jagatud pitsat. Üks pool sellest meil olevast pitsatist on nähtav nähtuste maailm meie ümber – see mida me kõik võime näha. Kuid kaksikmärk on ilma pitsati teise poole esitamisel nõudmiseta mittetäielik. Alles siis võime me mõista, miks ja mispärast on olemas asjade kord. Teine pool kannab endas Taeva või nähtamatu maailma tõde (道理 daoli: põhimõte, tõde; mõistus). (Frederic Balfour 1884:49) [2]

Ajaloost[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osa õpetlasi arvab, et tekst kirjutati enne Zhou dünastiat. Seega enne 1122 eKr. Uurijate arvates on algne tekst kadunud. Praegusel kujul pärineb tekst umbes 8. sajandist. Songi dünastia ajal teos kanoniseeriti. Keskaegses taoisimis peeti seda mittevähem autoriteetseks Daodejingist. Tekst osutas mõju neokonfutsionismi kujunemisele. Qingi dünastia õpetlased analüüsisid teksti filoloogiliste meetoditega. Tekstile on kirjutanud kommentaarid nii 11. taoistliku Longmeni kooli patriarh Liu Yiming 劉一明 (1734–1821) [3] , kui ka Neidani „Läänekooli” (西派) liider Li Xiyue 李西月 (1806–1856).

Sisust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaanon on pühendatud õpetusele maa-ilma ühtsusest, milles kõik olev on seotud ja iga olend (wu: asi, olend) on olemas kogu terviku arvel, justkui „varastades” sellelt oma olemasolu. Viit osist (wuxing) nimetatakse „viieks vargaks (röövliks)”. Tark, kes jõuab kõige oleva seotuseni omandab täiuse ja surmatuse. Teost käsitletakse ka kui traktaati taoisliku sisemise alkeemia ja muude religoosete praktikate metodoloogia kohta. Mõnedes selle fragmentides kasutatakse ka mõnedele muudele taoistlikke praktikaid kirjeldavatele tekstidele omast sõjalist sõnavara. See teeb teksti sarnaseks sõjalisele strateegiale pühendatud teosele. [1]

Vormist[muuda | redigeeri lähteteksti]

On säilinud teose kaks varianti. Kuna taoistlikus kaanonis seda kommenteerides 20+1 korda korratakse, siis on nende pikkused erinevatel autoritel toodud ära erinevalt. Lühem koosneb ideaalis 384(+2) ja reaalis 332; 370 (+5) ja pikem ideaalis 450 ehk 448 (+2) ja reaalis 445; 447(+3) hieroglüüfist. Reaalsed pikkused võivad erineda omakorda ka osade ja pealkirja nimede erivariantide tõttu. Tekst on kirjutatud rütmilises proosas ja on kohati riimis. Pikem koosneb kolmest osast ja sisaldab 97 rida, milledest 64 on neljasilbilised.

Kasutusest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hiina silpkeele eripära, teksti oletatav loomisaeg, täpne pikkus (vastav Yijingi parameetritele: 64; 384+2; 448+2), kanooniline vorm (rütm, riimid) ja sisulised eripärad lubavad oletada, et tegemist on ka mnemootilise vahendiga Yijingi kuusjoonte joonte kordamiseks ja neist selge pildi loomiseks. Pikem koos joontega ka kuusjoonte. Kuusjoonte ring on omakorda on seotud tsükli (ringi) jaotustega ja seeläbi nii alkeemilise kui ka astronoomilise orbiidiga. Arvatavasti omandas tekst tähtsuse alles peale Shen Shu teksti omandamist, mis koosneb 384 värsist, neist igaüks üksiku Yijingi joone kohta. Yinfujingi teksti omandamine viib omakorda 36 strategeemi teksti ja 36 (täpsemalt 32 x 6 = 192) osalise alkeemilise orbiidini.

Klassikaline hiina haridus tähendas esmalt kanooniliste tekstide, kui kultuuri lõime, pähe õppimist, peast teadmist ja nende hieroglüüfikast endale selge pildi loomist. Sellele lõimele hakati läbi kommentaaride kudet põimima. Songi dünastia ajal koostatud taoistliku kaanoni 450 kausta (sisaldasid kokku 4565 tööd) olid näiteks nummerdatud „Tuhandesilbise teksti” (Qian zi wen) esimese 450 hieroglüüfiga. Alates „taeva” märgist kuni „palee” märgini, mistõttu see sai nimeks „Suure Songi taevase-palee hinnaline aare.” Poeem „Tuhandesilbine tekst” koosneb 250st 4 märgilisest värsist, mille märke kasutati ka numbritena ühest tuhandeni ja mis oma sihilt sarnaneb ladina tähestiku õppimisel kaustatava „tähestiku lauluga"

Tekst: Kollase Imperaatori Salajase Talismani Kaanon 黃帝陰符經[muuda | redigeeri lähteteksti]

Algosa: surematud hõlmavad Üht, ilmutades Daod[muuda | redigeeri lähteteksti]

上篇 神仙抱一演道章

  1. 觀天之道,執天之行,盡矣。
  2. 天有五賊,見之者昌。五賊在心,施行於天,宇宙在乎手,萬物生乎身。
  3. 天性,人也;人心,機也;立天之道,以定人也。
  4.  天發殺機,移星易宿;地發殺機,龍蛇起陸;人發殺機,天地反覆;天人合發,萬化定基。
  5.  性有巧拙,可以伏藏。九竅之邪,在乎三要。可以動靜。火生於木,禍發必剋,姦生於國,時動必潰;知之修練,謂之聖人。

Keskosa: riigi rikastamine ja rahva rahustamine, ilmutab Seadust[muuda | redigeeri lähteteksti]

中篇 富國安民演法章

  1.  天生天殺,道之理也。
  2.  天地,萬物之盜;萬物,人之盜;人,萬物之盜。三盜既宜,三才既安。故曰:食其時,百骸理;動其機,萬化安。
  3.  人知其神之神,不知不神之所以神。
  4.  日月有數,大小有定,聖功生焉,神明出焉。
  5.  其盜,機也,天下莫能見,莫能知。君子得之,固躬;小人得之,輕命。

Lõpposa: relvavõim ja võit lahingus, ilmutab Kunsti[muuda | redigeeri lähteteksti]

下篇 強兵戰勝演術章

  1.  瞽者善聽,聾者善視。絕利一源,用師十倍;三反晝夜,用師萬倍。
  2.  心生於物,死於物,機在目。
  3.  天之無恩而大恩生,迅雷烈風,莫不蠢然。
  4.  至樂性餘,至靜性廉。天之至私,用之至公。禽之製,在氣。
  5.  生者,死之根。死者,生之根。恩生於害,害生於恩。
  6.  愚人以天地文理聖,我以時物文理哲。
  7.  人以愚虞聖,我以不愚虞聖;人以奇其聖,我以不奇其聖。沈水入火,自取滅亡。
  8.  自然之道靜,故天地萬物生。天地之道浸,故陰陽勝。陰陽相推,而變化順矣。是故聖人知自然之道不可違,因而制之。
  9.  至靜之道,律歷所不能契。爰有奇器,是生萬象。八卦、甲子,神機鬼藏,陰陽相勝之術,昭昭乎進乎象矣。

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Торчинов Е. А. Даосизм. Опыт историко-религиоведческого описания. ч. II. глава 5.
  2. Balfour, Frederic H. 1881. "The 'Yin-fu' Classic; or, Clue to the Unseen". China Review 10:44-54. In Taoist Texts, Ethical, Political and Speculative, 1884:49-62. Kelly and Walsh.
  3. Liu Yiming Yinfujing zhu 陰符經註

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Acker, Peter. 2006. Liu Chuxuan (1147-1203) and his Commentary on the Daoist Scripture Huangdi yinfu jing. Harrassowitz.
  • Cleary, Thomas. 1991. Vitality, Energy, Spirit: A Taoist Sourcebook. Shambhala.
  • Ho Peng Yoke. 2003. Chinese Mathematical Astrology: Reaching Out to the Stars. Needham Research Institute Studies 5. Routledge.
  • Komjathy, Louis. 2004. Daoist Texts in Translation.
  • Reiter, Florian. 1984. "The 'Scripture of the Hidden Contracts' (Yin-fu ching): A Short Survey on Facts and Findings", Nachtrichten der Gesellschaft für Natur- und Völkerkunde Ostasien 136:75-83.
  • Zhang Jiyu and Li Yuanguo. 2001. "'Mutual Stealing among the Three Powers' in the Scripture of Unconscious Unification", tr. by Yam Kah Kean and Chee Boon Heng, in Daoism and Ecology: Ways Within a Cosmic Landscape, ed. by N.J. Giradot, James Miller, and Liu Xiaogan.113-124.

Väislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]