Wallenbergid

Allikas: Vikipeedia

Wallenbergid on Rootsi silmapaistvaim finants- ja tööstussuguvõsa ning üks riigi jõukamaid perekondi. Tõus võimu ja rikkuseni algas 1856. aastal, kui André Oscar Wallenberg (1816–1886) rajas esimese tänapäevaste pangandusreeglite järgi töötava panga – Stockholms Enskilda Banki (SEB).[1][2] Sellest alates on Wallenbergide perekond järjepidevalt ja innukalt töötanud nii finantseerimise, ettevõtluse, tööstuse, klienditeeninduse kui ka heategevuse vallas. Praeguseks on nad majanduses tegevad juba viiendat põlvkonda.[3]

Wallenbergide suguvõsa[muuda | muuda lähteteksti]

  • Marcus Wallenberg (1744–1799)
  • Marcus Wallenberg (1774–1833)
  • André Oscar Wallenberg (1816–1886)
  • Knut Agathon Wallenberg (1853–1938)
  • Gustaf Wallenberg (1863–1937)
  • Marcus Wallenberg Sr (1864–1943)
  • Jacob Oscar Wallenberg (1872–1939)
  • Axel Wallenberg (1874–1963)
  • Raoul Oscar Wallenberg (1888–1912)
  • Jacob Wallenberg (1892–1980)
  • Marcus Wallenberg Jr (1899–1982)
  • Raoul Wallenberg (1912–?)
  • Marc Wallenberg (1924–1971)
  • Peter Wallenberg (1926–2015)
  • Marcus Wallenberg (1956)
  • Axel Wallenberg (1958–2011)
  • Mariana Risberg (1965)
  • Caroline Ankarcrona (1968)
  • Jacob Wallenberg (1956)
  • Andrea Gandet (1957)
  • Peter Wallenberg Jr (1959)
  • Celia Pilkington (1954)
  • Charlotte Milln (1956)[4]

Wallenbergide perekonna eraelust teatakse väga vähe, nende motoks on „Esse non videre“, mis eesti keeles tähendab „Olla, aga mitte välja paista“.[2]

Wallenbergid majanduses[muuda | muuda lähteteksti]

Wallenbergide majandusliku võimu vundamendiks on kolm tähtsat üksust, milleks on Wallenberg Foundations, Investor AB ja FAM AB.[3]

Wallenberg Foundations koosneb avalikest ja privaatsetest sihtasutustest, mille on perekonnaliikmed rajanud iseseisvalt. See rahastab Rootsile kasu toovaid silmapaistvaid teadusprojekte ja toetab teadlasi, olles alates 1917. aastast abistanud neid üle 3,250 miljardi dollariga. Enamasti finantseeritakse meditsiini, tehnoloogia ja loodusteaduste, vähem sotsiaalteaduste ja humanitaarteaduste uuringuid. Perekonna pikaajaline koostöö rahvusvaheliste korporatsioonidega võimaldab Wallenberg Foundationsil panustada aastas keskmiselt 250 miljonit dollarit Rootsi teadustööle ja haridusele.[3]

Investor AB rajas Wallenbergide perekond 1916. aastal. See on üks peamisi põhjariikide kõrgtasemeliste rahvusvaheliste kompaniide omanikke. Investor AB töötab aktiivselt selleks, et täiustada nende kompaniide toimimist, milles tal on osakud. Selleks kasutab ta tööstuslikke kogemusi, finantsilist võimekust ja laia võrgustikku, mis ümbritseb nii omatavaid ettevõtteid kui ka Wallenbergide perekonda.[3]

FAM AB on privaatettevõte, mis haldab aktivaid ning keskendub mitmetele strateegilistele osakutele (peamiselt firmades Höganäs, SKF ja Stora Enso) ja alternatiivsetele investeeringutele. Panustades aktiivselt pikaajalisele arengutööle ja osakute kasvule, võib nende dividendide maht ja väärtus aja jooksul kasvada.[3]

Wallenbergide perekonna tegevus on põhiliselt seotud ettevõtetega, kus Wallenberg Foundationsil, Investor AB-l ja FAM AB-l on omanikuosalus. Tähtsaimad neist on ABB, Aleris, AstraZeneca, Atlas Copco, Bergvik Skog, Electrolux, Ericsson, EQT, Grand Hôtel, Husqvarna, Höganäs, Mölnlycke Health Care, Nasdaq, Permobil, Saab AB, SAS, SEB, SKF, Sobi, Stora Enso, Wärtsilä ja 3 Scandinavia.[3] Rahast enam on Wallenbergide perekond pidanud tähtsaks mõjuvõimu. Seetõttu tahavad nad firmades olla vähemalt nii suure osalusega, mis võimaldab neil ettevõtete arengut suunata.[5]

Mitmete ristomanduste, fondide ja firmade tõttu on üldiselt raske kindlaks teha, mida ja kui suurel määral Wallenbergide perekond täpselt kontrollib, kuna nad on oma pikaajalise tegevuse käigus niivõrd Rootsi majandusega läbi põimunud.[5]

Wallenbergid Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestiga on Wallenbergidel seos alates 1917. aastast, kui Tartus toodeti esimene Ericssoni kaubamärgi telefon. Praegu on perekond Eestis esindatud Scania, SEB, Astra Zeneca, OMX, Electroluxi ja Ericssoni kaudu.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Thomson Gale (2006). "Wallenberg Family". History of World Trade Since 1450. Vaadatud 2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  2. 2,0 2,1 Taivo Paju (19.11.1998). "Wallenbergide dünastia jõudis rahaga Eestisse". Postimees. Vaadatud 2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 "Wallenberg.com". Vaadatud 2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  4. "Wallenberg släktträd". Wallenberg.com. Vaadatud 2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)[alaline kõdulink]
  5. 5,0 5,1 5,2 Mikk Salu (25.01.2006). "Suur tükk Eestis tegutsevatest ettevõtetest on kuulsa Wallenbergide dünastia haardes". ärileht.ee. Vaadatud 2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)