Viimsi Artium

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Viimsi Artium jüripäeval, 2024

Viimsi Artium on kultuuri- ja hariduskeskus mis asub Viimsi vallas ja avati 19. augustil 2022. Keskus on loodud kokku tooma etenduskunste, klassikalist, džäss-, pop- ja rokkmuusikat, kunsti, filmi, teadust ja haridust.[1]

Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium asub Lubja külas aadressil Randvere tee 20. Hoones tegutsevad Viimsi Muusikakool, Viimsi Kunstikool, Viimsi Teaduskool, Viimsi Huvikeskus (Viimsi Haldus OÜ) ja kohvik-restoran[2].

Sihtasutuse Viimsi Artium juhid:

Viimsi Artiumil on oma tervitusmuusika „Viimsi Artium Fanfaar“, mille on kirjutanud Villu Veski ja orkestriseade teinud Ott Kask. Teose parituur on pandud ka Artiumi nurgakivi sisse.

Sihtasutus Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium[muuda | muuda lähteteksti]

SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium asutas Viimsi vallavolikogu 16. märtsil 2021[5]. Selle eesmärgiks seati kultuuritegevuse edendamine, võimaluste loomine kultuuri- ja haridustegevuse korraldamiseks Viimsi vallas ning Sihtasutuse tegevuste korraldamiseks Artiumi hoonekompleksi ruumide haldamine ja igapäevane majandamine[2].

Lisaks ruumide allrendile andmisele ja rendiüritustele toob SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium välja nii kaasproduktsioone kui oma produktsioone programmi all „Viimsi Artium esitleb“. Programmi kokkupanekul lähtutakse kogukonnakesksusest ning Eesti kui ka rahvusvahelisest tippkultuurist. „Viimsi Artium esitleb“ kultuuriprogrammi koostab Viimsi Artiumi tiim ning see moodustab nii sündmuste kui külastajate arvust kolmandiku[2]. Peale klassikalise muusika ürituste on Viimsi Artium olnud avatud ka eksperimentaalsetele sündmustele ja etendustele[6].

Viimsi Artiumit külastas avahooajal üle 73 000 inimese. Avahooajal toimus 112 kontserti, 65 teatrietendust, lisaks näitusi, filmiseansse, kogukonna- ja korporatiivsündmusi. Artiumi esimesel hooajal toimus 40 rahvusvahelist sündmust esinejatega 20 riigist[7].

Viimsi Artium teeb koostööd Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga, kellega korraldatakse ühiseid kontserdisarju, ning Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga (ERSO), kellega on traditsiooniks saanud ühise päeva korraldamine Eesti taasiseseisvumispäeva paiku[8][9][10]. Koostööd tehakse ka Viimsi Artiumis asuvate Viimsi Muusikakooli, Viimsi Kunstikooli, Viimsi Teaduskooliga ja teiste valla asutustega[11].

Viimsi Artiumi festivalid[muuda | muuda lähteteksti]

Viimsi Artium on olnud mitme festivali algataja:

  • Põhja Konna festival, mis on kultuuri- ja kogukonnafestival – toimus 2023. aasta septembris esimest korda[12];
  • Põhja- ja Baltimaade Jazz Meeting – toimus 2022 ja 2023 Põhja Konna festivali osana[13].
  • Viimsi Tänavakunstifestival – toimus 2022 koos Viimsi Teabepäevaga ja 2023 Põhja Konna festivali osana[11].

Kaasaegse kunsti galerii näitused[muuda | muuda lähteteksti]

Kaasaegse kunsti galeriis, mis asub vanas vene sõjaväe kütusemahutis, kahel korrusel, on Viimsi Artiumi esimesel tegevusaastal olnud järgmised näitused:

Viimsi Artiumi ruumid ja hooned[14][muuda | muuda lähteteksti]

  • Suur saal – 452-kohaline ringrõduga mitmeotstarbeline saal. Saali suurus on 461 m². Lava on 13,75 m lai ja 11,35 m sügav, sh koosneb lava 3 moodulist, mida saab tõsta eri kõrgustele. Võimalik on teha 1,60 m sügavune orkestriauk. Lava kõrgus on 11,45 meetrit. Saali põrand on muudetav: publikutõusuga või tasapinnaline. Saali akustika on loonud Linda Madalik.
  • Kammersaal – 150-kohalise saali suurus on 142,1 m², kõrgus 7 m. Lava suurus on 30 m². Saali akustika on loonud Linda Madalik.
  • Black box – 130-kohaline black box on mitmeotstarbeline, võimaldades ruumi muuta vastavalt ürituse kontseptsioonile. Saalis on mitmest moodulist koosnev publikutribüün koos pinkidega. Saali suurus on 161,6 m², kõrgus 7,48 meetrit, valgussildadeni 5,1 m.
  • Kaasaegse kunsti galerii – asub suurest majast eraldi, looduskaitseala serval, vanas sõjaväe kütusemahutis. Esimesel korrusel on kohti kuni 90 ning teise korruse tribüünil kuni 30. Teiselt korruselt pääseb katusele ringterassile.
  • Vabaõhulava – asub suurest majast eraldi, looduskaitseala serval, vanas sõjaväe kütusemahutis ning meenutab miniatuurset amfiteatrit. Pindala 200 m².
  • Artiumi katuseterrass – mõeldud nii õuesõppeks kui ka vabaõhukontsertideks ja -kinoseanssideks[15].

Viimsi Artiumi arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Viimsi Artiumi arhitektid: Siiri Vallner, Indrek Peil, Ko Ai, Kristel Niisuke, Ivo-Martin Veelma, Arseniy Kukuškin, Allan Pits (Kavakava); sisearhitektuuri: Siiri Vallner, Mari-Liis Sõber (Kavakava); maastikuarhitektuuri: Kersti Lootus, Margit Kõrgekuhi (Lootusprojekt); konsultant, materjalid ja sisustus: Malle Jürgenson, konstruktor: Ivar Muuk, Pike OÜ. Hoone ehitas Nordlin Ehitus OÜ. Rahvusvaheline arhitektuurivõistlus toimus 2018. aastal. Võidutöö „Robin“ autorid Siiri Vallner, Indrek Peil, Ko Ai, Kristel Niisuke. Hoone valmis 2022[15][16].

Hoone loomisel on püütud rõhutada seost klindi ja loodusega. Hoone on sild maastikuga, nii mõtteliselt, kujundlikult kui otseselt ja sama põhimõte on toodud fuajee kujundusse[15]. Katuseterrass oma rohelahenduste ja sildadega teeb ülemineku loodusesse hästi sujuvaks ja loomulikuks[17].

Hoone konstruktsioon on valmistatud betoonist, mis tagab ühtlasi helipidavuse. Viimistlusmaterjalina on kasutatud puitu. Mõlemad tasakaalustavad saalide akustikat. Iga saali konstruktsioon on lahendatud eraldiseisva ujuva kuubikuna, et vältida heli levikut. Nii saab vajadusel ka kolmes saalis korraga paralleelselt kontserte läbi viia[15].

Kokku umbes 400 lapsele mõeldud muusikakool, kunstikool ja teaduskool asuvad hoone eri tiibades.[16]

Viimsi Artiumi rajamise kronoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

  • Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringus „Lapsesõbralik Viimsi“, mis kehtestati Viimsi Vallavolikogu 21. juuni 2011 otsusega nr 42, määrati Viimsi kaunite kunstide asukohaks Haabneeme Keskus;
  • 2016. aastal tekkis plaan rajada uus kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi vallamaja asemele Viimsi alevikku, Nelgi teele;
  • 29. novembril 2017 sõlmitud koalitsioonilepingus sätestati, et Viimsisse ehitatakse noorte talentide kool, mis pakub tehnoloogia-, muusika-, kunsti- ja loodusalast huviharidust;
  • Viimsi vallavolikogu otsustas 13. märtsil 2018 omandada Lubja külas asuva Allika-1 kinnistu pindalaga 56 726 m²;
  • 2018. aastal korraldati rahvusvaheline arhitektuurikonkurss Artiumi hoone arhitektuurilahenduse leidmiseks, mille võitjaks valiti 25. oktoobril 2018. a arhitektuuribüroo Kavakava projektiga „Robin“, kes on ka hoone ehitusprojekti koostaja;
  • Märtsis 2019 kuultati välja nimekonkurss avatavale haridus- ja kultuurikeskusele – noorte talentide koolile. Nimeks sai Artium ning selle nime esitas Aire Mill;
  • 10. detsembril 2019 võttis Viimsi vallavolikogu vastu otsuse nr 66 „Lubja külas kinnistute Allika, Randvere tee L6 ja Randvere tee 28 detailplaneeringu kehtestamine“ Otsusega määrati ehitusõigus huvikooli ehitamiseks ning kütusetünnide ümberehitamine vaba aja veetmiseks mõeldud hooneteks;
  • 27. septembril 2020 sõlmiti Viimsi valla äriühingu OÜ Viimsi Haldus ja OÜ Nordlin Ehitus vahel ehitusleping, mille kohaselt 2022. aastaks pidi vallale valmima uus kultuuri- ja hariduskeskus;
  • 11. veebruaril 2021 pandi Viimsi Artiumile nurgakivi;
  • 16. veebruaril 2021 asutas Viimsi vallavolikogu sihtasutuse Kultuuri- ja Hariduskeskus Viimsi Artium;
  • 14. septembril 2021 toimus Viimsi Artiumi sarikapidu;
  • 30. märtsil 2022 asutas Viimsi vallavolikogu munitsipaalhuvikooli Viimsi Teaduskool, mis alustas septembrist õppetööd Viimsi Artiumis;
  • 26. mail 2022 sai Viimsi Artium kasutusloa;
  • 19. augustil 2022 toimus Viimsi Artiumi pidulik avamine[18].

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2022. aasta puitarhitektuuri võistluse sisekujunduse auhind[19]

Auhinnanominatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "Viimsi Artiumi koduleht". Viimsi Artiumi koduleht. Vaadatud 29. oktoobril 2023.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium 2022. aasta majandusaasta aruanne, tegevusaruanne
  3. ↑ "Viimsi Artiumi hakkab juhtima Kristiina Reidolv". viimsivald.ee. 26. mai 2021. Vaadatud 4. jaanuar 2024.
  4. ↑ Leesment, Heiko (3. jaanuar 2024). "Viimsi Artiumi juhina alustas Andreas Väljamäe". viimsivald.ee. Vaadatud 4. jaanuaril 2024.
  5. ↑ "Viimsi Artiumi koduleht". Vaadatud 29. oktoobril 2023.
  6. ↑ Kuningas, Rasmus (17. august 2023). "Viimsi Artium tähistab esimest sünnipäeva". err.ee. Vaadatud 29. oktoobril 2023.
  7. ↑ Rebane, Karmen (19. august 2023). "Viimsi Artiumit külastas avahoojal üle 73 000 inimese". err.ee. Vaadatud 29. oktoobril 2023.
  8. ↑ Viilup, Kaspar (6. september 2022). "Viimsi Artium ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia alustavad ühist kontserdisarja". err.ee. Vaadatud 29. oktoobril 2023.
  9. ↑ "Viimsi Artiumi koduleht". Vaadatud 29. oktoobril 2023.
  10. ↑ "Viimsi Artiumi koduleht". Vaadatud 29. oktoobril 2023.
  11. ↑ 11,0 11,1 Reidolv, Kristiina (8. september 2023). "Viimsi Artium üllatab uue kultuuri- ja kogukonnafestivaliga Põhja Konn". Viimsi Teataja. Lk 14. {{uudiseviide}}: parameeter |vaadatud= nõuab parameetrit |url= (juhend)
  12. ↑ Viilup, Kaspar (7. septembril 2023). "Viimsi Artiumis toimub esmakordselt kultuuri- ja kogukonnafestival Põhja Konn". err.ee. Vaadatud 29. oktoobril 2023. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  13. ↑ Kolk, Tiina (29. septembril 2023). "Villu Veski: heast muusikast enam ei piisa, publik nõuab midagi erilist". Postimees Online. Vaadatud 29. oktoobril 2023. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  14. ↑ "Viimsi Artiumi koduleht". Vaadatud 29. oktoobril 2023.
  15. ↑ 15,0 15,1 15,2 15,3 Tamm, Liivi (aprill 2023). "Viimsi Artium - kogukonna kohtumispaik". ehitusest.ee. Vaadatud 29. oktoobril 2023.
  16. ↑ 16,0 16,1 Ojari, Triin (9. september 2022). "Viimsi kunstide maja praktiline kultuurikombinatsioon". sirp.ee. Vaadatud 29. oktoobril 2023.
  17. ↑ Kaugema, Tambet (19. august 2022). "Viimsi Artiumis põimuvad kunsti kolm tasandit". sirp.ee. Vaadatud 29. oktoober 2022.
  18. ↑ Lemetti, Illar (9. september 2022). "Tagasivaade Viimsi Artiumi rajamisele". Viimsi Teataja. Lk 10. {{uudiseviide}}: parameeter |vaadatud= nõuab parameetrit |url= (juhend)
  19. ↑ Karjatse, Tõnu (4. november 2022). "Aasta puitehitis on Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus". err.ee. Vaadatud 29. oktoobril 2023.
  20. ↑ Grünfeldt, Inna (20. oktoober 2023). "Rakvere linna põhikoolide töö- ja tehnoloogiakeskus kandideerib Euroopa mainekale arhitektuuri auhinnale". virumaateataja.postimees.ee. Vaadatud 20. oktoobril 2023.
  21. ↑ Rebane, Karmen (12. oktoober 2022). "Selgusid kultuurkapitali arhitektuuripreemiate nominendid". err.ee. Vaadatud 29. oktoobril 2023.
  22. ↑ Maarits, Merit (5. jaanuar 2023). "Aasta Betoonehitis 2022 konkursil osaleb 13 ehitist". err.ee. Vaadatud 29. oktoobril 2023.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Viimsi_Artium&oldid=6633097"