Velislavi piibel
Velislavi piibel (Velislavova bible, Velislai biblia picta) on hilisgooti illumineeritud käsikiri, loodud umbes aastail 1325–1349 Prahas[1]; käsikiri loetakse nn rahvalike käsikirjade (pildipiibel, biblia pauperum) hulka kuuluvaks ja asub Tšehhi Rahvusraamatukogus kirje XXIII.C.124 all[2]. Velislavi piibel kuulub koos Kunigunde passionaali ja Vyšehradi koodeksiga Rahvusraamatukogu kõige väärtuslikumate varade hulka[3] ja seda on kaks korda faksiimileväljaandena välja antud[4].
2006. aastal tunnistati Velislavi piibel rahvuslikuks kultuurimälestiseks[5].
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Käsikiri on formaadis 30,7 × 24,5 cm, algselt umbes 200 lehest on säilinud 188 lehte 747 piiblistseeniga ja lühikeste ladinakeelsete kommentaaridega nende juures. Illustratsioonid, ühevärvilised sulejoonistused pärgamendil, on loodud väheste vahenditega ja tagasihoidliku kunstilise tasemega, nagu see on rahvalikele käsikirjadele omane. Vaid üksikud illustratsioonid on värvilised.
Sisu[muuda | muuda lähteteksti]
- 1r–52v Esimene Moosese raamat
- 53r–88v Teine Moosese raamat
- 89r–108r Taanieli raamat
- 108v–115r Kohtumõistjate raamat
- 115v–130r Juuditi raamat
- 130v–135v Antikristuse tsükkel
- 136r–149r Kristuse tsükkel
- 153r–168v Ilmutusraamat
- 169r–179v Apostlite tsükkel
- 180r–188r Tsükkel pühast Václavist ja pühast Ludmillast
Tellija ja autorid[muuda | muuda lähteteksti]
Käsikirja kirjutas ja joonistas 14. sajandi esimesel poolel tundmatuks jäänud autor või mitu autorit kanoonik Velislavi tellimusel. Velislav oli õukonnakirjutaja Böömimaa Johann I õukonnas Prahas; hiljem jäi ta notarina ja diplomaadina ka Johanni poja Karl IV teenistusse. Velislavi ennast on kujutatud leheküljel fo 188r põlvitamas Aleksandria Katariina kuju ees.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Velislavi piibel |