Valtaiķi ordulinnus/piiskopilinnus

Allikas: Vikipeedia
Laidi valla vapp

Valtaiķi ordulinnus/piiskopilinnus (saksa Neuhausen, Walteten) oli Lätis Kuramaal asunud kivist keskaegne kastell-linnus, mille rajas ja ehitas Liivi ordu, kuid mis anti hiljem vahetuskaubana Kuramaa piiskopkonnale üle.

Linnuse koht asub Kuldiga piirkonnas (Kuldigās novads) Laidi vallas (Laidu pagasts), Valtaiķi kirikust ja asulast 1,3 km läänes ja mööduvast Aizpute–Skrunda maanteest P117 u 500 m edelas[1]. Linnus jääb Alokste lisajõe Vaipa paremkaldale, selle edelasuunalise jõekäänaku sisse ja u 80 m kõrgusele merepinnast[2]. Vene tsaaririigi aegse haldusjaotuse järgi jäi Valtaiki Kuramaa kubermangu Aizpute ülemhauptmannschafti (maakonna) Aizpute hauptmannschaftkonda[3]

Nimekujud[muuda | muuda lähteteksti]

Algse nime sai linnus kurelaste Bandava maakonna Valtaika muinaslinnuse järgi, nii kutsuti teda algul ka orduajal, hiljem piiskopivõimu all kinnistus nimena Neuhausen ("uus linnus").

  • 1253 – Walteten[4], Walteyten[5], Walteiten[6]
  • 1341, u 1350, 1353 – Nova Domus, Novum Castrum[7]
  • U. 1611 – Novam arcem[8]
  • 1640 – Neihaus[9]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1253 toimunud Kuramaa jagamise lepinguga sai ordu omale kurelaste Bandava maakonna Valtaiki linnusepiirkonna alad. Lõplikult hõivati tugipunkt ilmselt XIII sajandi lõpus[10] Sama aasta aprillis läänistati orduvasall Luthartile Valtaiki keskuse juurde kuuluv Zildeni küla[11].

1338 on mainitud viljasaaki ja -maksu "uue linnuse" (de nova domo) juures. Ligikaudu samal ajal on räägitud ka otseselt kindlustatud punktist või linnusest (castellatura novae domus, praesens Curonum). Järelikult pidi ordu olema linnuse ehitanud enne 1338. aastat[12].

1341. aasta 8. aprillil koostatud põllumajandusaruandes nimetas Kuldiga komtuur Hermann Gudacker Valtaikis (castellatura de Nova Domo) olevat seitse hobust. Dokumendist ilmneb veel, et Kuldiga komtuurkond oli siis jaotatud 5 majandusringkonnaks, millest üks oli Valtaiki[13]. See viitab ka linnuses olevatele viljaaitadele, kuhu ümbertkaudu viljasaak ladustada toodi[14]. Tänapäevases mõistes oli tegemist kohaliku "viljaelevaatoriga".

1386. aastal 31. oktoobril läänistas ordumeister Robin von Eltz 4 hakenit maad Valtaiki linnusepiirkonnas Wangeni (küla) asukohas (...in districtu castri Walteten in loco Wangen sitos...)[15].

1388 oli linnus Liivi ordu Kuldiga komtuuri alluvuses.

1392. aasta 30. juunil sõlmis Kuramaa piiskop Liivi ordu meistriga lepingu, mille järgi ordu Valtaiki maa-alad (Nuwelues) vahetati piiskopi kurelaste Sventaja jõest lõunas asuva Megava piirkonna vastu välja. Ordu sai nii maismaaühenduse oma Klaipeda (Meemel) linnusepiirkonna valdustega ja kindlustas paremini Liivimaa ühendusteed Preisimaaga. Samuti oli see hüvituseks Kuramaa piiskopile tema 1/3 osaluse vastu Memeli linnuses, millest piiskop loobus[16]. Algne Memeli piiskopilinnus oli läinud enamjaolt Liivi ordu valdusse juba 1290. Valtaiki liidendati Aizpute piiskopilinnuse alla.

1421 mainitakse ürikus piiskopi uut lossi, 1508 kutsuti seda Nygenhuszeks.

1424 on kirjalikult mainitud "uue linnuse" kirikukihelkonda ja linnusepiirkonda (Borchsokinge).[17]

1446., 1500. ja 1503. aastal on linnust nimetatud Walteteniks[18]. 1446. aastal on kirjutatud linnusealadest ja järgmisel 1447. aastal ka linnusefoogtist.[19]

1559 ostis Taani kuningas Frederik II Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopi asetäitjalt (koadjuutorilt) Ulrich Behrilt Kuramaa piiskopi õigused oma nooremale vennale Magnusele.

1561 mainiti Valtaiki lossi Niehusi ja 1568 Neygenhausi nime all.

1583, 31. mail vallutasid poolakad linnuse[20]. Pärast hertsog Magnuse surma tekkis Taani ja Poola-Leedu vahel endise Kuramaa piiskopkonna maade pärast konflikt – nn. "Piltene pärilussõda", milles poolakad ruttasid kiirelt sõjalist jõudu kasutama, hõivates kohe Embute ja Valtaiki. Taani huve kaitsesid kohalikud endise piiskopkonna mõisamehed. Ilmselt sai linnus lahingutegevuses omajagu kannatada.

1617. aastal muudeti Kurzeme piiskopkond Poola-Leedu võimu all Piltene autonoomseks piirkonnaks ja XVII sajandil sõdade ajal rootslastega lossi hiljem ei taastatud.

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Valtaiki moodustas ühe osa Aizpute-Valtaiki-Embute linnusteketist Kuramaa piiskopkonna lõunaosas Aizpute-Embute kolmandikus. Kuramaa piiskopkond koosnes ordumaade vahel asuvast kolmest lahustükist, kuid kuna vormiliselt iseseisev piiskopiriik oli tegelikult liidendatud Saksa orduga, siis strateegilist tähtsust sellel ei olnud.

Tegemist on Kuramaale tüüpilise vabakujundusliku maakividest laotud laagerkastelliga, milliseid ordu ehitas sinnakanti hulgi. Ka põhiplaan 61*61 meetrit on standardne või väga lähedane mitme muu laagerkastell-linnuse põhiplaaniga, näiteks 28 km lääneedelas asuva Durbe ordulinnusega. Linnus asetseb nurkadega põhiilmakaarte suundades ja eluhoone tiib mõõtudega 11*7 m oli püstitatud kagupoolse ringmüüri vastu[21]. Vundamendi lähedalt on ringmüür 1,6 m paksune. Arvatav värav asetses kirdeküljel ringmüüri idanurga pool, sealt läks ühendustee linnuse põhjanurga juurest üle vallikraavi Aizpute suunas. Linnuse lähedal asetses ka tähtis maanteede ristumiskoht. Läände voolav Vaipa jõgi oma 10–15 m sügavuse oruga kaitses linnust kagust, edelast ja läänest; ülejäänud külgedel olid vallikraavid. Linnuse sees ülejäänud külgede vastu toetusid ilmselt palksõrestik-majandushooned. Baltisaksa ajaloolaste arvates võis linnust ümbritseda ka arvatavasti puidust püstitatud parhammüür[22].

Praegune seisukord[muuda | muuda lähteteksti]

Ringmüürist on säilinud väheseid lõike 7–10 m kõrguses. Kagupoolse kaitsemüüri juures on märgata veidi eluhoone hoovipoolset müüri ja sisselangenud keldriruumiaukusid. Väljakaevamisi linnuseala pole tehtud ja seetõttu ei ole ka teada, kas kivilinnus asetseb vanal kurelaste Valtaiki linnusemäel või on viimane kusagil lähikonnas, nagu baltisaksa ajaloolased oletavad[23].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ https://balticmaps.eu/lv/c___2503133.13-7722438.54-9/f___p-ViuV+njSr5/fmob___p-2424326.95,7698387.55/bl___cl Läti kaart
  2. ↑ https://balticmaps.eu/lv/c___2425167.36-7698590.18-15/f___p-ViuV+njSr5/fmob___p-2424326.95,7698387.55/bl___cl Valtaiki kaart
  3. ↑ http://rutracker.org/forum/viewtopic.php?t=600838 General-Karte vom Kurlandischen Gouvernement, St.-Petersburg 1820, Пядышев, Военно-Картографическое Депо
  4. ↑ UB I, Nr. 248
  5. ↑ https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/234399 Die Burgsuchungen in Kurland und Livland vom 13. –16. Jahrhundert, Dr. Helene Dopkewitsch, Riga, 1933, lk. 22
  6. ↑ UB I, Nr. 247
  7. ↑ https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/234399 Die Burgsuchungen in Kurland und Livland vom 13. –16. Jahrhundert, Dr. Helene Dopkewitsch, Riga, 1933, lk 3; samuti UB. II, 803 (806). UB. I, 603. Wartgutliste.
  8. ↑ Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1611", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 50
  9. ↑ Livonia, Vulgo Lyefland, Joan und Willem Janszon Blaeu, Amsterdam 1640, Läti Rahvusraamatukogu
  10. ↑ https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Karl von Löwis of Menar, "Burgenlexikon", Riga 1922, Neuhausen, lk. 86
  11. ↑ UB I, Nr. 247
  12. ↑ Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 232
  13. ↑ UB II, nr. 803
  14. ↑ https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/234399 Die Burgsuchungen in Kurland und Livland vom 13. –16. Jahrhundert, Dr. Helene Dopkewitsch, Riga, 1933, lk. 46
  15. ↑ UB X, nr. 203
  16. ↑ https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Karl von Löwis of Menar, "Burgenlexikon", Riga 1922, Neuhausen, lk. 86
  17. ↑ https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/234399 Die Burgsuchungen in Kurland und Livland vom 13. –16. Jahrhundert, Dr. Helene Dopkewitsch, Riga, 1933, lk. 71
  18. ↑ https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Karl von Löwis of Menar, "Burgenlexikon", Riga 1922, Neuhausen, lk. 86
  19. ↑ https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/234399 Die Burgsuchungen in Kurland und Livland vom 13. –16. Jahrhundert, Dr. Helene Dopkewitsch, Riga, 1933, lk. 71; samuti UB X, Nr. 203, 404
  20. ↑ https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Burgenlexikon für Alt-Livland, Teil II, Die Steinburgen des Mittelalters, Karl von Löwis of Menar, Riga 1922, lk. 86
  21. ↑ Armin Tuulse.Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 232
  22. ↑ https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Karl von Löwis of Menar, "Burgenlexikon", Riga 1922, Neuhausen, lk. 86
  23. ↑ https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/234399 Die Burgsuchungen in Kurland und Livland vom 13. –16. Jahrhundert, Dr. Helene Dopkewitsch, Riga, 1933, lk. 22
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Valtaiķi_ordulinnus/piiskopilinnus&oldid=6104926"