Uuno Kailas

Allikas: Vikipeedia
Uuno Kailas

Uuno Kailas (kodanikunimi kuni 1924. aastani Frans Uuno Salonen; 29. märts 1901 Heinola linn22. märts 1933 Nice) oli soome luuletaja ja proosakirjanik.

Aastatel 19201926 õppis Uuno Kailas Helsingi Ülikoolis, kuid stuudium jäi lõpetamata. Vahepeal oli ta aastatel 19231925 sõjaväeteenistuses.[1]

19261927 töötas ta Soome Teadeteagentuuris stilistina ja 1927–1928 ajalehe Kuluttajain Lehti asetoimetajana. 1929. aastal viibis ta mõnda aega vaimsete häirete tõttu psühhiaatriahaiglas. Lisaks diagnoositi tal tuberkuloos.[2] Uuno Kailas suri Nice'is sanatooriumis tuberkuloosiravil viibides.[3] Ta on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.

Uuno Kailase esikkogu "Tuuli ja tähkä" ('Tuul ja tähk') ilmus 1922. aastal.[4] Järgnesid luulekogud "Purjehtijat" ('Purjetajad', 1925), "Silmästä silmään" ('Silmast silma', 1926), "Paljain jaloin" ('Paljajalu', 1928) ja "Uni ja kuolema" ('Uni ja surm', 1931).[5]

Postuumselt ilmusid luulekogu "Punajuova" ('Punaviirg', 1933) ja proosaraamat "Novelleja" ('Novelle', 1936).[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]