Utsali klaasikoda

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Utsali klaasikoda töötas 1755.–1771. aastal Põltsamaa vallas Jürikülas, tollal Utsali külas. Klaasikoda on pärandkultuuri objekt[1], kuid pole kultuurimälestisena kaitse alla võetud. Klaasikoja kohal asus 1953.–1992. aastal Nõukogude Liidu õhuväe õppepolügoon.[2]

Kaart
Utsali klaasikoja asukoht

Klaasikoja rajamine[muuda | muuda lähteteksti]

Utsali (sks. Uttzal) klaasikoda rajati Woldemar Johann von Lauwi initsiatiivil Pedja jõest 1,2 km itta tihedasse metsa. Utsali klaasikoda oli Vana-Põltsamaa mõisa esimene klaasikoda[3]. Kui 1764. aastal rajati Utsalist 5,9 km edelasse, Lalsi külla Laashoone klaasikoda, hakati Utsali klaasikoda kutsuma vanaks klaasikojaks, täpsemalt meistri järgi "vanaks klaasikojaks viitsemeister Staacki all" (sks. alte Glashütte unter Vizemeister Staack[4]) ning asukoha järgi Põltsamaa-aluseks (sks. unter Oberpahlen[5]), Põltsamaa-lähedaseks (sks. bey der Oberpalschen Hütte[6]) või Põltsamaa (sks. der Oberp. Glashütt[7]) klaasikojaks.

Klaasikoja töölised[muuda | muuda lähteteksti]

Varem on klaasikoja rajamisaastaks Endel Varepi uurimuse põhjal peetud 1761. aastat[8], kuid ajaloolase Dirk-Gerd Erpenbecki uurimistöö tulemusel selgus, et klaasikoda alustas tõenäoliselt tööd juba 1755. aastal, sest piirkonda rändasid siis Lätist, Suntaži mõisast (sks. Sunzel) klaasitöölised, kes asusid tööle Vana-Põltsamaa mõisas[9].

Klaasitööliste isiklikud esemed Utsali klaasikoja asemelt: 1731. aasta denga, pannal, stiilus.
Klaasitööliste isiklikud esemed, mis on leitud Utsali klaasikoja asemelt: 1731. aasta denga, pandla katke ja stiilus.

Nagu teistes Eesti klaasikodades, töötasid Utsali klaasikojas saksa päritolu rändklaasitöölised[10]. 1768.–1771. aastal juhtis klaasitöölisi meister Joachim Staack, kes oli õõnesklaasi puhuja[11][12]. Tema käe all töötasid näiteks apteegiklaasi puhuja Johann Georg Peter Heubach, klaasivenitaja Johann Christopher Hagen, klaasilõikaja Johann Georg Drewing, alustaja Peter(?) Reinthal, kütjad Christian Ludwig Beck, Johann Friedrich (Fritz) Beck ja Friedrich Musso ning ettepuhuja Johann Kunckel[13].

Klaasitööliste perekonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Klaasikojas töötasid või selle juures elasid aastate jooksul järgmised perekonnad[13][14]:

  • Beck
  • Boerner (Börner)
  • Brisemeister (Briesemeister)
  • Drewing (Dreving)
  • Göschel (Goeschel)
  • Hagen
  • Heubach (Heybach)
  • Kunckel
  • Lemcken
  • Lippardt (Liphard, Lipart)
  • Mussom (Musso, Mussum)
  • Östreich (Oestreich)
  • Prage
  • Preye
  • Reichardt
  • Reinthal
  • Staack
  • Stichkorn

Utsali või Laashoone klaasikojas tegutses hiljemalt 1768. aastast ka kooliõpetaja, kelle käe all õppisid klaasitööliste lapsed[15]. Võimalik, et 1769. aastal oli Utsali klaasikoja juures mõne epideemia tõttu suremus tavapärasest suurem[16]. 1771. aastal, kui klaasikoda uksed sulges, elas tehase juures 20 peret.[17]

Klaasikoja toodang[muuda | muuda lähteteksti]

Sibulakujuliste pudelite kaelad ja tahuliste pudelite küljekatked Utsali klaasikojast
Sibulakujuliste pudelite kaelad ja tahuliste pudelite külje- ja põhjakatke Utsali klaasikojast (Reppo 2023c, Fig. 4).

Utsali klaasikojas valmistati nii võsaklaasist anuma- kui ka tahvelklaasi. Toodangu seas oli näiteks

Arheoloogilised uuringud[muuda | muuda lähteteksti]

Klaasišlakk ja tootmisjäägid Utsali klaasikoja asemelt ristkülikukujulises papist karbis.
Šlakk ja tootmisjäägid Utsali klaasikoja asemelt

Utsali klaasikoja asemel on arheoloogilisi uuringuid teinud 2011.–2013. aastal arheoloog Andres Tvauri[18][19]. Tvauri juhtimisel kaevati 1500 m2 suurusel alal laiuva klaasikoja asemele 31 prooviauku, millest kaks olid 1 x 1 meetrit suured ning ülejäänud 30–40 cm diameetriga.[20] Prooviaukude pindala oli kokku 7 m2. Kaevamiste tulemusel selgitati välja, et Utsali klaasiahi oli ehituselt sarnane Lehtse (Rekka) klaasikoja klaasiahjuga[20]. Klaasikoja asemelt koguti 49,7 kg klaasitootmisjääke, sealhulgas tootmispraaki. Suurem osa leidudest seostus tahvelklaasi tootmisega.[21]

Vaata veel[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ EELIS infoleht 2010.
  2. ↑ Tvauri 2012, 114–115.
  3. ↑ Erpenbeck 2015, 312.
  4. ↑ RA, EAA.1348.2.169, f. 91.
  5. ↑ EAA.1257.2.1, f. 170.
  6. ↑ RA, EAA.1257.2.1, f. 248.
  7. ↑ EAA.1257.2.1, f. 171.
  8. ↑ Varep 1962, 199.
  9. ↑ Erpenbeck 2015, 309–312.
  10. ↑ Reppo 2023c, 8.
  11. ↑ RA, EAA.1348.2.127, f. 17.
  12. ↑ RA, EAA.1348.2.169, f. 103.
  13. ↑ 13,0 13,1 Reppo 2023a.
  14. ↑ Reppo 2023b.
  15. ↑ Reppo 2023c, 9.
  16. ↑ Reppo 2023c, 14.
  17. ↑ Karma 1963, 26.
  18. ↑ Tvauri 2012.
  19. ↑ Tvauri 2013, 260–261.
  20. ↑ 20,0 20,1 Tvauri 2012, 116.
  21. ↑ Tvauri 2012, 116.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EELIS infoleht. 2010. Pärandkultuuri objekt: Utsali vana klaasikoja asukoht (611:PKL:002). https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=-239831920, 29. juuli 2010. Vaadatud 15. detsembril 2023.
  • Erpenbeck, D.-G. 2015. Glasmacher und Glashütten im Baltikum im 18. Jahrhundert. – Die baltischen Länder und Europa in der Frühen Neuzeit, toim. N. Angermann, K. Brüggemann ja I. Põltsam-Jürjo. Viin: Böhlau, 301–328.
  • Karma, O. 1963. Tööstuslikult revolutsioonilt sotsialistlikule revolutsioonile Eestis. Tallinn: ENSV Teaduste Akadeemia.
  • RA, EAA.1257.2.1, Sünni-, abielu- ja surmameetrika ja muud andmed koguduse tegevuse kohta, 1750–1792, EELK Kursi kogudus.
  • RA, EAA.1348.2.127, Kassenkonto des Gutes Schloss-Oberpahlen und Kerrafer, 1768–1781, Vana-Põltsamaa mõis.
  • RA, EAA.1348.2.169, Wackenbuch des Gutes Pajus, Vorstreckungsspetzifikation, Korn-, Geld-, Glashütte u. a. Kontos, 1768–1769, Vana-Põltsamaa mõis.
  • Reppo, M. 2023a. Dataset 2. 16th­–19th century glassworkers in Estonia. DataDOI. http://dx.doi.org/10.23673/re-448. Vaadatud 15. detsembril 2023.
  • Reppo, M. 2023b. Dataset 3. 17th–20th century glassworks in Estonia. DataDOI andmebaas: http://dx.doi.org/10.23673/re-449.Vaadatud 15. detsembril 2023.
  • Reppo, M. 2023c. Moving skills, moving ideas – migrant glassworkers in 17th–19th Century Estonia. – Post-Medieval Archaeology, 57 (3), 1–19. https://doi.org/10.1080/00794236.2023.2286300. Vaadatud 15. detsembril 2023.
  • Tvauri, A. 2012. Archaeological investigations of the 18th century glassworks at Utsali. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2011, 113–124.
  • Tvauri, A. 2013. Archaeological investigations on the sites of the glassworks of Central Estonia. – Archaelogical Fieldwork in Estonia 2012, 259–270.
  • Varep, E. 1962. Klaasitööstusest Eestis. Peatükk Eesti loodusvarade kasutamise ajaloost. – Eesti Loodus, 4, 199–204.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Utsali_klaasikoda&oldid=6558524"