Tuuleenergia Taanis

Allikas: Vikipeedia

Taani hakkas tuuleenergia tootmist arendama 1970. aastail, olles sellega maailmas teerajajaks. Kogu maailmas kasutusel olevatest tuuleturbiinidest peaaegu poole on valmistanud Taani ettevõtted, suurimad tootjad on Vestas ja Siemens Wind Power. Vestas on ühtlasi maailma suurim tuuleturbiinitootja. 2008. aastal moodustas tuuleenergia 18,9% Taani elektritoodangust ja 24,1% tootmisvõimsusest.[1] 2012. aastal võttis Taani valitsus vastu otsuse suurendada 2020. aastaks tuuleenergia osa elektritoodangust 50 protsendini.[2]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui 1980. aastail süvenes maailmas mure globaalse soojenemise pärast, tõdes Taani, et tema süsihappegaasi heide elaniku kohta on küllaltki suur. Selle põhjus peitus peamiselt kivisöega köetavates elektrijaamades, mis olid saanud pärast 1973. ja 1979. aasta energiakriise maal tavaliseks.[3] Taastuvenergeetikast sai Taani jaoks loomulik valik. See vähendas nii tema energiasõltuvust teistest maadest kui ka globaalset soojenemist põhjustavat reostust. Taani seadis eesmärgiks vähendada süsinikuheite 1988. aasta taset 2005. aastaks 22%.[3] 1985. aasta 29. märtsil, aasta enne Tšernobõli katastroofi, võtsid taanlased vastu seaduse, millega keelasid ära tuumajaamade rajamise. Selles protsessis oli suur roll Taani kodanikualgatuslikel liikumistel. Taani tuumavastase liikumise (OOA) naeratava päikesega logo "Atomkraft, Nej Tak" ("Tuumaenergia, tänan ei") levis üle kogu maailma. Samal ajal propageeris (Danish Organisation for Renewable Energy, OVE) 'Taani Taastuva Energia Organisatsioon' taastuvenergiat. Taani võimud kiirendasid teadlikult tuuleenergeetika arendamist, makstes taastuvenergia tootjatele suuri toetusi.[4] Samal ajal püüti ka mitmetes teistes riikides toetada rohelist tehnoloogiat, sealhulgas tuuleenergeetikat, kuid elujõulist tööstust enamasti luua ei õnnestunud.

Tuulevarud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keskmine tuulekiirus on Taanis võrdlemisi tagasihoidlik – 10 meetri kõrgusel 4,9–5,6 m/s. Maismaa tuulevarud on kõige suuremad maa lääneosas ja idapoolsete saarte lõuna- ja läänerannikul. Samas on Taanil väga suured avamere tuulevarud ja ühtlasi kuuluvad talle suured merealad, kus vee sügavus jääb vaid 5–15 meetri piiresse ning kuhu tuulikuid on seega hõlbus paigaldada. Merel on ka tuulekiirus suurem – 8,5–9 m/s 50 m kõrgusel.[5] Tuuletugevuse muutlikkuse tõttu pole Taanis suuremaid probleeme esinenud, samas on avamereparkide ülekandevõrkude ühendused põhjustanud ajutisi probleeme.[6] Taani tuulevarud kaardistati 1999. aastal.[7] Taani on ülekandeliini kaudu ühendatud teiste Euroopa maadega[8] ning pole seetõttu pidanud vajalikuks rajada lisaks tippkoormuse elektrijaamu. Selle asemel ostab ta vajaduse korral lisaenergiat oma naabritelt.

Elektrisõidukite laadimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuuleenergiat kasutatakse ka elektrisõidukite laadimiseks. 2008. aastal sõlmisid Project Better Place (Palo Alto, USA) ja Taani ettevõte DONG Energy kokkuleppe, et edendada elektrisõidukite masstootmist ning rajada akude laadimiseks ja vahetamiseks ulatuslik infrastruktuur. "Kaks miljonit käibel olevat elektriautot .... annab ooterežiimivõimsuse, mis on Taani vajadusest umbes viis korda suurem .... nutika laadimissüsteemiga, mille kaudu saab laadida akusid, kui elektrit on küllaga, ja mille kaudu saab isegi elektrit vajaduse korral võrku tagastada."[9]

Võimsus ja toodang[muuda | redigeeri lähteteksti]

2005. aastaks oli Taani paigaldanud tuulikuid koguvõimsusega 3127 MW, mis tootsid 23 810 TJ (6,6 TWh) energiat, andes tegelikku keskmist toodangut 755 MW, võimsusteguriga 24%.[1] 2009. aastal kasvas võimsus 3482 megavatini. Suurem osa juurdekasvust tuli 209-megavatisest avamere-tuulepargist Horns Rev 2, mille Taani kroonprints Frederik 2009. aasta 17. septembril pidulikult avas.[10] 2010. aastal kasvas võimsus 3752 megavatini ja suurem osa aasta juurdekasvust tuli avamere tuulepargist Rødsand-2. 2011. aasta lõpus oli võimsus 3927 MW.[11] Tuuleenergia tootmine üldiselt langetab hetketuru hinnataset. Seda põhjustab nn merit order'i efekt ehk elektrijaamade koormamise järjekord muutuvkulude alusel.

Taani elektrienergia eksportijana[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuuleenergiatoodang Taanis moodustab umbes 19–20% kogu elektrist, mida riigis tarbitakse. Samas käivad selle üle vaidlused, kui palju tuuleenergiast ikkagi tarbitakse omal maal. Väitele, et ekspordiks läheb kuni 40% tuuleenergiast[12][13], vaieldakse vastu, et eksport moodustab ainult 1%.[14] Esimese väite kohaselt eksporditakse tuuleenergiat Saksamaale, Norrasse ja Rootsi. Kaks viimast omavad märkimisväärseid hüdroenergiavarusid ning hüdroelektrijaamad saavad tootmist kiiresti vähendada, hoides vett varuks, kui tuulepargid toodavad palju elektrit, ning eksportida oma elektrit Taani, kui tuuleenergia tootmine väheneb. Kasu saavad sellest Taani naabrid: kui Taani tuulepargid ekspordivad elektrit, müüakse seda hetketuru hinnaga, mis mõnikord kukub nulli lähedale või isegi sellest allapoole.[15] Teise väite kohaselt on korrelatsioon ekpordi ja tuuleenergia vahel nõrk. Samas näitab analüüs, et tavaliselt eksporditakse Taanist elektrit merit orderi efekti mõjul ajal, mil hetketuru hind on kõrge ja suurtel soojuselektrijaamadel on reservvõimsust.[15]

Majanduslik mõju[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuuleturbiinitööstus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taani tuuleturbiinitööstus on maailma suurim. Umbes 90% toodangust läheb ekspordiks ja 2003. aastal oli Taani ettevõttete turuosa maailma turbiiniturul 38%. Suurimad tuuleturbiinide tehased, mille tootmisrajatised asuvad Taanis, on Vestas ja Siemens Wind Power. Tuuleenergeetika arengut Taanis iseloomustab tihe koostöö riiklikult rahastatud uurimistöö ja tööstuse vahel.[16] Näiteks töötasid 1980. aastatel paljud väikesed Taani firmad välja tuuleturbiine, et müüa neid Californiasse ja samal ajal Taani Risø laboratoorium kandis hoolt katseseadmete ja sertimise korra eest. Selle tulemusel valmisid usaldusväärsed tooted ja Taani turbiinitööstus arenes kiiresti.[17]

Taani tuuleenergeetika kriitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

2009. aastal tellis USA mõttekoda Institute for Energy Research Taani poliitikauuringute keskuselt Center for Politiske Studer (CEPOS) raporti Taani elektrenergia ekspordi ja tuuleenergeetika majandusliku mõju kohta. Selles raportis[18] väideti, et Taani kodutarbijad maksavad kõrgeimat elektrihinda Euroopa Liidus (osaliselt selleks, et subsideerida tuuleenergeetikat) ja tonni süsihappegaasi kokkuhoiukulu aastatel 2001–2008 oli keskmiselt 647 Taani krooni (87 €). Jutt süsihappegaasi säästmisest ei vastavat samuti tõele, sest Norra ja Rootsi, kus elektrit kasutatakse, on peaaegu süsihappegaasi-vaba energeetikaga. Raport annab teada, et Taani tuuleenergeetikas jääb lisaväärtus töötaja kohta tööstuse keskmisest 13 protsendi võrra maha ning Taani sisemajanduse kogutoodang on 1,8 miljardi Taani krooni ehk 270 miljoni USA dollari võrra väiksem sellest, mis see olnuks tuuleenergetikat subsideerimata.[19] Raport pälvis rohkesti kriitikat. Kõigepealt väitis Taani ajaleht Ingeniøren, et selle on tellinud ja selle eest maksnud Ameerika nafta- ja kivisöetöösturid. Hiljem kirjutasid mitmed Taani teadlased ja professorid erinevatest ülikoolidest raportile ühise vastuse, lükates selle väited ümber.[20] CEPOS-i raport käsitleti isegi Taani valitsuse tasandil, kui kliima- ja energeetikaminister Lykke Friis seadis kahtluse alla töö, mille CEPOS oli teinud.[21]

Tuuleturbiiniühistud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Et julgustada tuuleenergiasse investeerima, pakuti leibkondadele maksusoodustust, kui nad toodavad elektrienergiat ise või koos naabritega.[22] See võis tähendada endale elektrituuliku ostmist, kuid märksa sagedamini soetasid leibkonnad tuulikuühistute osakuid. 1996. aastal oli Taanis 2100 sellist ühistut.[22] Tuulikuühistute roll ei piirdu üksikute tuulikutega. Middelgrundeni avamere-tuulepargist – oma 20 tuuleturbiiniga oli see 2000. aastal, mil see rajati, maailma suurim – kuulub 50% Middelgrundeni Tuuleturbiiniühistu ligi kümnele tuhandele investorile ja 50% energiaettevõttele.[23] 2001. aastal kuulus tuulikuühistutesse üle 100 000 leibkonna. Need ühistud olid paigaldanud 86% kõigist Taani elektrituulikutest.[24] Ühistute mudel on levinud ka Saksamaale ja Hollandisse.

Samsø saar[muuda | redigeeri lähteteksti]

Samsø saarele ja selle lähistele püstitati 2000. aastal 11 ühemegavatist maismaa-elektrituulikut ning 2003. aastal kümme 2,3 MW avameretuulikut. Saare kogukond kasutas taastuvenergiat ka muul moel ning sai kuulsaks[25] väitega, et on suurim süsinikneutraalne piirkond maailmas.[26] See väide toetub eeldusele, et süsihappegaasivabast energeetikast saab rääkida siis, kui jätkusuutlike energiaallikate aasta keskmine elektritoodang on suurem kui energia kogutarbimine.

Tulevik[muuda | redigeeri lähteteksti]

2012. aasta märtsis sõlmisid Taani suurimad parlamendierakonnad uue energialeppe, millega jätkatakse energia- ja keskkonnasäästlikku lähenemist. Uue leppe kohaselt soovitakse 50% elektritarbest 2020. aastaks saada tuuleenergiast ning 35% energiatarbest tervikuna taastuvenergiast. 2050. aastaks peab kogu energiatarbimine tulema taastuvenergiast. Süsihappegaasi heide peab oluliselt vähenema ning energiatarbimine peab muutuma veelgi tõhusamaks. Leppele on alla kirjutanud kõik suuremad erakonnad, kes moodustavad 179-liikmelises parlamendis 171 kohaga suure enamuse. Seda toetavad nii ühiskondlikud organisatsioonid, energiatootjad kui ka tööstusettevõtted.[27]

Tulevased pargid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigi enamusosalusega ettevõtte DONG Energy rajab Anholti saare lähedale 111 elektrituulikuga Anholti avamere-tuuleparki võimsusega 400 MW, millest tuleb Taani suurim avamere-tuulepark. Park peab valmis saama 2013. aastal.[28]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Danish Annual Energy Statistics 2008". Vaadatud 31.07.2010.
  2. The Guardian:"Denmark aims to get 50% of all electricity from wind power", 26 March 2012
  3. 3,0 3,1 Soren Krohn (22. veebruar 2002). "Wind Energy Policy in Denmark: Status 2002" (PDF). Danish Wind Industry Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 27.09.2007. Vaadatud 8.09.2007.
  4. "Taani täitus tuuleparkidega kopsakate riigitoetuste najal". Vaadatud 9.05.2013.
  5. Case Study: Wind energy in Denmark. Managenergy.net. Retrieved on 2011-06-11.
  6. Diesendorf, Mark (2007). Greenhouse Solutions with Sustainable Energy, UNSW Press, p. 121.
  7. Danish Wind Ressource Map (1999). Available online at www.emd.dk/windres. Emd.dk. Retrieved on 2011-06-11.
  8. Gellert, Bjarne Christian. Electricity interconnections Energinet.dk, 22 August 2011. Accessed: 6 December 2011.
  9. Lettice, John (2008-04-27). "Denmark signs up for wind powered electric car switch", The Register. Vaadatud 2008-11-24. 
  10. Matthew McDermott. "Denmark Inaugurates World's Largest Offshore Wind Farm – 209 MW" Treehugger.
  11. Spliid, Iben. Stamdataregister for vindmøller HTML-spreadsheet, column E Danish Energy Agency 18 January 2012. Accessed: 11 March 2012.
  12. "Analysis of Wind Power in the Danish Electricity Supply in 2005 and 2006" (PDF). Techconsult (8. oktoober 2007). Vaadatud 4.04.2009. "It is often said that wind power covers ca. 20% of Danish electricity consumption. It is more correct to say that the production of power by Danish wind turbines corresponds to about 20% of electricity demand. But a considerable part of the wind energy produced is exported to neighbouring countries and thus does not cover any part of Danish electricity consumption. (...) For the whole country the degree of cover in 2005 was 13.6% (not 18.7% as stated by the Wind Turbine Industry), and in 2006 it was 10.3%, not 17%." Translation of "Analyse af Vindkraft i Dansk Elforsyning 2005 og 2006", Summary.
  13. Sharman, Hugh (May 2005). "Why Wind Power Works in Denmark" (PDF). Proceedings of ICE, Civil Engineering: 66–72. Thomas Telford, Ltd.. Välja otsitud 2009-04-04. 
  14. Lund 2010, pp. 20–21 "the wind export in 2008 was only 61 GWh, equal to approx. 1 percent of the wind power production"
  15. 15,0 15,1 "Nord Pool Spot implements negative price floor in Elspot from October 2009". Nord Pool Spot (4 February 2009).
  16. "Wind energy: A visionary match". Risø National Laboratory. Vaadatud 31.07.2010.
  17. Boyle, 2004, p. 414.
  18. Sharman, Hugh. "Wind Energy:The Case of Denmark". Vaadatud 17.08.2010.
  19. "Tuuleenergeetika kahjustab majandust". Vaadatud 9.05.2013.
  20. http://www.energyplanning.aau.dk/Publications/DanishWindPower.pdf
  21. http://ing.dk/artikel/107463-lykke-friis-cepos-rapport-giver-fortegnet-billede-af-vindkraft
  22. 22,0 22,1 Paul Gipe (1996). "Community-Owned Wind Development in Germany, Denmark, and the Netherlands". Wind Works. Vaadatud 21.06.2007.
  23. Hans Christian Sørensen, Lars Kjeld Hansen, Jens H. Mølgaard Larsen (2002). "Middelgrunden 40 MW offshore wind farm Denmark: Lessons Learned" (PDF). SPOK Consult. Vaadatud 21.06.2007.
  24. Jens H. Larsen, Copenhagen Environment and Energy Office (2001). "The world's largest off-shore windfarm, Middelgrunden 40 MW". Middelgrunden Wind Turbine Co-operative. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.08.2007. Vaadatud 21.06.2007.
  25. Kolbert, Elizabeth. (2009-01-07) A Reporter at Large: The Island in the Wind. The New Yorker. Retrieved on 2011-06-11.
  26. No free ride for athletes, Athens News, 29 August 2008
  27. "Energiatulevik Taani moodi". Vaadatud 9.05.2013.
  28. "Anholt Offshore Wind Farm". DONG Energy. Vaadatud 10.05.2013.