Toomas Luman

Allikas: Vikipeedia
Toomas Luman esinemas IRL-i hariduskonverentsil 24. augustil 2012

Toomas Luman (sündinud 30. oktoobril 1959) on Eesti ettevõtja, ehitusfirma Nordecon (varasema nimega Eesti Ehitus) üks põhiomanikke ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees.

Luman on ka Eesti Energia nõukogu liige ja Eesti Põlevkivi nõukogu esimees.

1977. aastal lõpetas Luman Tallinna 1. keskkooli (nüüdne Gustav Adolfi gümnaasium) ning 1982. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi (nüüdne Tallinna Tehnikaülikool) tööstuse ja tsiviilehituse eriala. Ülikooli ajal osales ta Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva tegevuses. 1994–1995 läbis ta LIFIM – Majandusinstituudi juhtide täienduskursused.

1983–1986 oli Luman tootmiskoondise Eesti Taara asedirektor. Sellest ettevõttest kujunes ehitusmaterjalide hulgimüüja Espak.

1986. aastal sai Luman juhatajaks ettevõttes EKE MRK, mis loodi Eesti Kolhoosiehituskontori süsteemis ehitustegevuseks Karjalas. Pärast Lumani lahkumist 1989. aastal sai juhiks Toomas Annus, kes koos teiste tegevjuhtidega firma erastas ning kasvatas ehitusfirmaks Merko Ehitus.

1989. aastal asus Luman ametisse SRV Eesti Ehituse, hilisema OÜ Eesti Ehitus peadirektorina. Algselt oli see SRV International Oy tütarfirma, kuid Luman veenis tolle juhti Ilppo Kokkilat müüma tütarfirma 1996. aastal tolle tegevjuhtidele. 1993. aastast oli Luman ka EE Grupi peadirektor.

Lumani juhipositsioon Eesti Kaubandus-Tööstuskojas sai alguse 1994. aastal, kui 19 ettevõtet rajasid Tallinna Kaubamaja erastamiseks E-Investeeringute ASi, mida asus juhtima Luman. Pärast esimest aastat asejuhatajana on ta olnud Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees 1995. aastast tänini. Juba enne seda oli Luman Rahvusvaheliste Ettevõtete Eesti Liidu juhatuse esimees.

Pikka aega olid Lumanil tihedad sidemed Vene ettevõtlusega. 1994. aastaks jõudis SRV Eesti Ehituse aastakäive 95 miljonini kroonini, sellest ligi pool saadi Venemaal ohvitserikülasid ehitades. 1996. astaks kasvas käive 200 miljoni kroonini, umbes 40 protsenti sellest tuli Vene pankade renoveerimisest ja eramurajooni rajamisest Moskva lähedal. Hiljem remontis ettevõte Kremlit Mercata Trading Ltd alltöövõtjana. Nüüdseks on Eesti Ehitus siiski Venemaal ehitamisest loobunud.

1998 sai Lumanist ASi Eesti Energia nõukogu liige, 1999 ASi Eesti Põlevkivi nõukogu liige. 2005. aastast on ta ASi Eesti Põlevkivi nõukogu esimees. 1999–2001 oli Luman ka Eesti Erastamisagentuuri nõukogu liige

2002. aastal loobus Luman OÜ Eesti Ehitus juhatuse esimehe kohast ja asus ASi Eesti Ehitus nõukogu esimeheks.

Kui Eesti Ehitus 2006. aastal Tallinna börsile läks, hinnati Toomas Lumani varandust 600 miljonile kroonile.

Ühiskondlik tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Luman võtab sageli sõna ajakirjanduses ühiskonna, majanduse ja poliitika teemadel. Ta on avaldanud seisukohta, et Eestil ei õnnestu kunagi Venemaga suhteid lõplikult klaarida, kuna Venemaa ei pea seda kasulikuks. Samuti on ta kritiseerinud erasektori toetamist majanduskriisis: "Eks nutavad ja halavad rohkem need, kes on ise teinud äärmiselt rumalaid finantsmajanduslikke otsuseid, võtnud ülemääraseid riske, ei suuda enam oma kohustusi täita — nüüd on justkui keegi teine süüdi. Et tulgu valitsus ja tehku midagi. Valitsus ei peaks ettevõtjate lollusi kinni maksma!"

Toomas Luman on pikka aega tegelnud heategevusega. Eesti Ehituse kontsern on ligi 20 aastat sponsoreerinud Nõmme Erakooli. Samuti on kümme aastat toetatud Tallinna Tehnikaülikooli ning igal aastal antakse Nordeconi stipendiume TTÜ doktori- ja bakalaureuseõppe tudengitele.

Luman rahastab 75 000 krooni suurust noore teadlase preemiat, mille Vabariigi Presidendi kultuurirahastu annab kord aastas noorele Eesti teadlasele, kes teeb uurimistööd Eesti või välismaa kõrgkooli või teadusasutuse juures. Kandideerijal peab olema doktorikraad. Preemia saaja valib välja kultuurirahastu nõukogu.

1996. aastal loobus Luman talle pakutud teede- ja sideministri kohast.

Reservväelasena läbis Lumanil 2005. aastal kõrgemad riigikaitsekursused, tal on kapteni aukraad.

Ta on Uus-Meremaa aukonsul Eesti Vabariigis ja Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi esimees, Baltic Development Forumi konsultatiivnõukogu liige, Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu liige, Teadus- ja Arendusnõukogu liige, Nõmme Erahariduse SA nõukogu esimees ning Riigikaitse Edendamise SA nõukogu esimees.

Isiklik elu[muuda | redigeeri lähteteksti]

2007. aastal kirjutas Õhtuleht, et Luman aitas oma pojal Jan Lumanil pääseda Tallinna Tehnikaülikoolis inglise keele eksamile, ehkki tol olid täitmata vajalikud nõuded. Toomas Luman kasutas telefoniõigust ja helistas õppeprorektor Jakob Kübarsepale, kes omakorda võttis ühendust keeltekeskuse juhatajaga.

Rein Kilgi hinnangul on Lumanile omane autoritaarne juhtimisstiil, ta on sihikindel inimene ja domineeriv juht. "Rääkides temaga ka eraviisiliselt ükskõik millisel teemal, on jutu sisse rohkemat kui "jah" või "ei" poetada raske, sest 95 protsenti vestlusest on kindlasti Lumani sõnavõtt," iseloomustab Kilk.

Lumanil on suur kogu Eesti kunsti, sealhulgas Richard Uutmaa maale. Tema hobid on mäesuusatamine, turism ja mootorjahid ning ta on Tallinna Jahtklubi kommodoor.

Ta valdab eesti, vene, soome ja inglise keelt.

Toomas Luman on abielus ja tal on kaks poega.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Luman on saanud 14 riiklikku autasu Lätist Portugalini, tal on ka Malta Vabariigi Rahvusliku Teeneteordeni Kavaleri Rist.

Artikleid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]