TeX

Allikas: Vikipeedia
TeX
TeX logo.svg
Autor Donald Knuth
Esmaväljalase 1978
Viimane väljalase 3.1415926 / Märts 2008
Kirjutatud keeles Algselt WEB
Platvorm Mitmeplatvormne
Arenduse staatus Hooldatakse
Suunitlus Trükiste vormindus
Veebisait http://www.tug.org/

TeX on Donald Knuth'i loodud tekstilao süsteem arvutis dokumentide trükiks ettevalmistamiseks. TeX koos METAFONT kirjatüübi kirjelduse keelega ja Computer Modern tähevormidega pakub võimaluse suhteliselt vähese vaevaga luua kvaliteetseid trükiseid, kusjuures tulemus ei olene tekstilaoks kasutatavast arvutist ega arvutuskeskkonnast.

TeX on sobiv vahend lisaks tavatekstile muud visuaalset infot sisaldavate dokumentide loomiseks. See on kasutusel matemaatika, füüsika, arvutialase ja muude keeruliste tekstide trükkimisel.

TeX on vaba tarkvara.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Donald Knuth huvitus arvutitüpograafiast eelmise sajandi seitsmekümnendail, kui oli ettevalmistamisel tema raamatu "The Art of Computer Programming" kordustrükk. TeX-i esimene versioon valmis 1978. aasta arvutil PDP-10. TeX-i uus versioon valmis ja publitseeriti 1982. aastal. Töös osalesid lisaks Knuthile ka Guy Steele ja Frank Liang. TeX-i versioon 3.0 valmis 1989. aastal koos METAFONT-iga, kasutusele võeti 8-bitine kooditabel, milles on 256 erinevat tähte. Versioonist 3.0 alates on TeX oluliselt stabiliseerunud ja lisatakse ainult veaparandusi. TeX-i versiooninumbrid on sellest peale järjest kasvava kümnendkohtade arvuga pii, 2008. aastal jõuti versioonini 3.1415926.

Tekstilao süsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

TeX-i käsud algavad kaldkriipsuga "\" ja grupeeritakse loogeliste sulgudega "{}". Oma loomult on TeX interpreteeriv makro- ja märgendus-keel, mille võib jaotada neljaks tasemeks. Esimesel tasemel sisestatakse TeX-tekst ja analüüsitakse sümbolite jada. Käsud asendatakse kontrollkoodidega, mis järgmisel tasemel interpreteeritakse ja koostatakse väljastatav tekst. Kolmandal tasemel jaotatakse teksti voog paragrahvideks. TeX-is on täpne info kõigi kasutatavate tähtede ja sümbolite suuruse kohta. See võimaldab optimeerida sõnade paiknemist ridades kogu paragrahvi ulatuses. Neljandal tasemel jaotatakse vertikaalne tekstiridade ja muu (pealkirjad, pildid, tabelid, valemid) jada lehekülgedeks. Dokumendist tekitatakse DVI-fail (DeViceIndependent), kus on täpselt kirjeldatud iga tähe ja sümboli asukoht. DVI-faili saab trükkida dvi-suutliku trükkaliga või teisendada kas postskript- või pdf-failiks.

TeX-i baassüsteemis on umbes 300 madala taseme käsku. Tekstide ettevalmistamisel kasutatakse enamasti makrodesse koondatud käskusid.

Kõige levinum TeX-i makrode süsteem on algselt Leslie Lamporti poolt loodud LaTeX. LaTeX pakub valmis kujul dokumentide stiile nagu raamat, kiri, artikkel jms ja pakub vahendid peatükkide, valemite, tabelite ja piltide automaatseks nummerdamiseks ning kasutatud kirjanduse viidete ja sisukorra tegemiseks.

Levitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

TeX on kergesti installeeritav tarkvarapakett, mis koosneb Tex-interpretaatorist, METAFONT-ist, vajalikest kirjatüüpidest, dokumendiformaatidest ja abivahendeist. Kõige levinum TeX-i pakett on teTeX. kõikvõimalikke valmis pakette ja makrosid kogub TeX-i arhiiv CTAN[1].

TeX dokumendi loomine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dokumendi loomiseks TeX-süsteemis võib kasutada suvalist tekstiredaktorit. Loodud on ka mitmeid abivahendeid ja spetsialiseeritud tekstiredaktoreid, mis teevad tex-faili loomise kergemaks, näiteks TeXmacs, LyX, TeXShop ja Vim-LaTeX.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]