Tšau-tšau

Allikas: Vikipeedia
Tšau-tšau
Foto: Remigiusz Józefowicz, 2007

Tšau-tšau ehk chow chow on koeratõug.

Koeratõugu on kasutatud jahi-, valve- ja veokoerana. Tänapäeval on ta eelkõige seltsikoer.

Tõu nimetus ja päritolu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nime tekke kohta on erinevaid lugusid. Ühe versiooni kohaselt sai tšau-tšau oma nime hiina jahikoera tšu järgi. Teise versiooni järgi tulnud koeratõu nimi meremeeste kõnepruugist, kes selle väljendiga tähistasid kõike laeval leiduvat söödavat. Kuna ükskord olnud laeval ka koer, keda Hiinast Inglismaale viidi, siis kutsuti tedagi chow-chow'ks.

Tõu iseloom[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tšau-tšau on iseloomult ühe inimese koer, ta on lojaalne ja ustav. Ta on julge, iseseisev, võõraste suhtes reserveeritud. Vajab kindlasti koolitamist ja kutsikana sotsialiseerimist. Tal on hästi arenenud kaitse- ja valveinstinktid. Liikumisvajadus ei ole eriti suur. Tšau-tšaud ei armasta vett. Teiste koerte suhtes võib esineda sallimatust. Kasutatakse: ehk Söödakse hiinas ja jaapani poolsetel aladel toiduna, Hiina vanas ravi-meetodites e.e posimine jne. Levinud koerte ja antud isendi kasutamine.Isendi keel,saba. (piirgondades(hiina,jaapan,/vietnam/harva esinev juba/

Müüt: Kasutusele võetud kui tugev isend. Alexandre-suure poolt.kes aitas varandusi vedada.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tšau-tšau on keskmist kasvu, turja kõrgus on 45–56 cm, kaal 20–32 kg. Karvkate on tihe ja paks, ilmastikukindel, tšau-tšausid on pikakarvalisi ja lühikarvalisi. Värvuselt punane, sinine, must, fawn, cream, valge või panda. Karvkate vajab regulaarset hooldamist.

Tšau-tšaul on mustjassinine keel.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]