Türgi van

Allikas: Vikipeedia

Türgi van on Türgist pärit kassitõug.

Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Türgi vani kõige hämmastavam omadus on veearmastus: neile meeldib nii vesi kui ka ujumine. Nad on pärit Vani järve ümbritsevalt alalt Türgis ja neid on seal piirkonnas juba sadu aastaid kodustatud. 1950. aastatel tõi üks puhkust veetev paar Suurbritanniasse kaasa kaks türgi vani ja nad hakkasid neid teistest erineva mustriga kasse paaritama. Järeltulijad olid korralike tõutunnustega ja aretusprogrammi liideti rohkem türgi kodustatud kasse. Nad pälvisid ametliku tunnustuse ja kasse eksporditi USA-sse ja Austraaliasse, kus nad on samuti populaarsust kogunud. Türgi van oli esimene kass, kes astus Noa laevast välja.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Türgi van on suur ja lihaseline, kuid siiski elegantne kass, kellel on valge keha ning eriomase värvusega pea ja saba. See tõug ei saa täielikult täiskasvanuks enne kolmandat või neljandat eluaastat. Kassid on tasakaalustatud ja proportsionaalsed ning välimuselt tugevad ja ühegi liialdusteta tunnusjooneta. Pea on laia kiilu kujuga ning keskmise pikkusega ninaga, mis on profiilis vähese nõgususega. Suured kõrvad asetsevad kõrgel pealael ja teineteisele lähedal. Silmad on suured, ovaalsed ja ilmekad. Keha on pikk ja tugev ning rindkere on lai ja lihaseline ning seda just eriti isasloomade puhul. Jalad on keskmise pikkusega, käpad väiksed, ümarad ja tuttidega. Saba on üleni harjasetaoline ja tasakaalustab oma pikkusega keha proportsioone.

Värvus[muuda | muuda lähteteksti]

Türgi vani karvkate on pikk, pehme ja siidine ilma villase aluskasukata. Talvekasukas on suvekasukast pikem ja raskem ning krae kaela ja rindkere ümber muutub vanusega lopsakamaks. Kassi keha on ülekaalukalt valge, ilma kollaseks muutumiseta. Pea peal on värviline muster, kuid see ei ulata silmadest või kõrvatagustest kaugemale. Pea värvust poolitab vertikaalne valge laik. Saba on värviline ja sellel võivad esineda kahvatud sõõrid, mis on rohkem märgatavad kassipoegadel ja saba värvus võib ulatuda natukene ka selja peale. Vahel leidub kasse, kelle kehal on värvilised pöidlajäljendid ja säärased kassid pole näitustel ihaldusväärsed, kuigi kui loom on üldiselt oma tüübi ideaalne näide, andestavad kohtunikud selle vea kahevärvilisuse nime all. GCCF tunnustab kasse, kellel on koos valgega punakaspruun või kreemikas muster. Silmade värv võib-olla merevaigukarva või sinine või mõlemat. Nina nahk ja käpapadjad on roosad. Vane võib-olla ka musta, sinise, kilpkonnaluukarva või sinakaskreemika mustriga, kuid GCCF neid ei tunnista.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Türgi van on aktiivne kass ja vajab päevas toitu umbes 80 kcal ühe kg kehakaalu kohta. Kuigi neil ei ole kalduvust rasvuda, on targem nende toitumisel silma peal hoida.

Haigused[muuda | muuda lähteteksti]

Türgi van on üsna tugev ja terve kass ja harjunud oma keskkonnas klimaatiliste äärmustega toime tulema. Seega on tõenäoline, et nad elavad pika ja aktiivse elu, kuid aruka ennetusena on pärast kaheksandat või üheksandat eluaastat mõistlik igal aastal tervisekontrollis käia ja kontrollida hambaid ning neeru- ja maksatalitlust.

Iseloom[muuda | muuda lähteteksti]

Türgi vanid on erakordselt intelligentsed ja sõbralikud ning see teeb neist suurepärased seltsilised. Neil on vaikne ja pehme hääl ning nad on hea meelega toakassid, eeldusel, et neil on piisavalt seltsi ja neid lõbustatakse. Nad on elavad kassid ja naudivad mängimist nii inimeste kui teiste kassidega. Neile meeldib vesi ja kui basseini pole käepärast, käivad nad vannis suplemas! Vanide poolehoid vee suhtes tähendab seda, et turvalisus on eriti oluline.

Hooldus[muuda | muuda lähteteksti]

Türgi vanid vajavad regulaarset harjamist, et hoida nende ilusat ja siidist kasukat pulstideta; kõige parem on neid iga päev harjata, sest see aitab ära hoida suurte pusade ja viltide teket. Kui kassi juba pojana harjutada kammimise ja harjamisega, saab vältida potentsiaalseid probleeme, mis muidu sellega kaasneda võivad. Kui türgi van näitusele viia, võib vannitamine vajalik olla, et kasukas kindlasti säravvalge oleks ning kindlasti on hea alustada varakult kassi veega harjutamist, kuigi selle tõu kiindumus vee suhtes teeb selle igal juhul lihtsamaks.

Vani kasuka parimasse vormi saamine nõuab üsna suurt pingutust, kuid tulemus on seda väärt. Nagu eespool mainitud, ei tohiks näituse-eelne vanniskäik probleeme valmistada. Enamik vane on väga sõbralikud ja naudivad näitusel osalemist. Võistluspunkte võib kaotada värvuse vigade tõttu, kehva kasuka ja halva üleüldise seisundi tõttu ja tõustandarditest kõrvalekaldumise tõttu ning samuti vigade pärast, mis kehtivad kõigi tõugude puhul nagu näiteks kolba väärarengud, entroopia (moondunud silmalaud), saba kõverused jne.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]