Tüüp 90

Allikas: Vikipeedia

Tüüp 90

Tüüp 90 2007. aastal

Tüübi 90 tehnilised andmed[1]
Pikkus kogupikkus 9,755 m
kere 7,5 m
Laius 3,43  m
Kõrgus 2,33  m
Kaal 50  t
Kiirus maastikul ? km/h
maanteel 70 km/h
Käiguvaru maanteel 400 km
Suurtükk 120 mm
Kuulipildujad 1 x 12,7 mm
1 x 7,62 mm
Soomus mm
Mootor Mitsubishi 10ZG 10-silindriline diiselmootor
Mootori võimsus 1500 hj
Meeskond 3 inimest

Tüüp 90 (90式戦車, Kyū-maru-shiki-sensha) on Jaapani Omakaitsejõudude maavägede põhilahingtank. See konstrueeriti Mitsubishi Rasketööstuste poolt asendamaks vanemaid Tüüp 61 ja Tüüp 74 tanke. See võeti kasutusele 1991. aastal ja selle järglane on Tüüp 10.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uue tanki loomine algas 1976. aastal, algselt tähise STC ja hiljem TK-X all. Esimesed kaks prototüüpi valmisid aastatel 1982–1984. Teine, neljast prototüübist koosnev partii valmis vahemikus 1986–1988. Katsetused lõppesid 1989. aastal ja tank võeti kasutusele 1991. aastal nime all Tüüp 90. Tank konstrueeriti Mitsubishi Rasketööstuse ja Jaapani Kaitseagentuuri Tehnika Uurimis- ja Arendusinstituudi koostöös. Suuremad alltöövõtjad olid Jaapani Terasetööstused, Daikini tööstused, Mitsubishi Elekter, Fujitsu ja NEC.[1]

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kere ja soomus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüüp 90 oktoobris 2007

Täpseid andmeid Tüübi 90 soomuse kohta ei ole avaldatud, kuid arvatavasti on torni ja kere esiosa soomustamiseks kasutatud komposiitsoomust. Tankil on ABK kaitsesüsteem[1] ja sensorid laserkiirguse avastamiseks ning infrapunakiirgusele reageeriv tulekustutussüsteem.[2] Torni küljes paiknevad granaadiheitjad suitsuekraani tekitamiseks. Tank suudab tuvastada, kui tema suunas on välja tulistatud soojust otsiv tankitõrjerakett ja automaatselt suitsuekraani tekitada.[1]

Tank on klassikalise konstruktsiooniga. Juhi ruum asub ees vasakul ja sinna pääseb juhi istme kohal paikneva luugi kaudu. Torn paikneb tanki keskel: tornis pearelvast paremal paikneb komandör ja vasakul sihtur. Mõlemal on eraldi luuk. Torn on vertikaalsete seinadega ja meenutab välimuselt Leopard 2A4 torni. Mõõtmetelt on torn küllaltki suur, selle tagumine nišš ulatub üle mootori katte. Torni tagaosa lael on plahvatusluugid. Tanki tagaosas paiknevad mootor ja transmissioon.[1]

Relvastus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüüp 90 näitusel

Tanki pearelvaks on Rheinmetalli 120 mm sileraudne tankikahur (ainuke tanki komponent, mis ei pärine Jaapanist). Kahur on kaetud termoümbrisega. Kahur kasutab samasugust laskemoona ja sama lukku, mida kasutatakse Saksamaal, kuid tagasilöögi mehhanism ja kahuri kinnitus on Jaapanis konstrueeritud. Andmeid selle kohta, kui palju on kahurit võimalik tõsta või langetada, pole avaldatud, kuid need näitajad arvatakse olevat sarnased Tüüp 74 näitajatega.[1] Kahur on elektromehaaniliselt kahes tasapinnas stabiliseeritud.[2]

Kahuri laadimiseks kasutatakse automaatlaadurit, kus paikneb 16[1] (või 20)[2] mürsku. Lisaks paikneb keres juhist paremal 25 mürsku. Laadimiseks võtab kahur peale igat lasku algasendi 0 kraadise nurga all. Kui automaatlaadur peaks tõrkuma, on kahurit võimalik ka käsitsi laadida. Automaatlaadurit laetakse kas välise luugi kaudu või siis torni seest.[1] Tegemist on ühe esimese Lääne tankiga, mis automaatlaadurit kasutama hakkas (esimene oli Rootsi Stridsvagn 103).[3] Kahur kasutab APFSDS-T või HEAT-MP tüüpi laskemoona. Enamus mürsu kestast põleb lasu sooritamisel relva rauas ära, jättes alles vaid tagumise kontsiku.[1]

Pearelvast vasakul paikneb sellega paralleelselt 7,62 mm kuulipilduja. Õhutõrjeks paikneb torni katusel 12,7 mm kuulipilduja. See on paigutatud torni etteotsa selliselt, et seda saaksid kasutada nii komandör, kui ka sihtur.[1]

Vaatlus- ja sihtimisseadmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaade Tüübi 90 tornile. Pane tähele granaadiheitjate asendit torni küljel

Tulejuhtimissüsteem koosneb sihturi vertikaaltasapinnas stabiliseeritud sihtimisperiskoobist, kahes tasapinnas stabiliseeritud ja 180 kraadi pööratavast komandöri sihtimisperiskoobist, mis mõlemad on ühendatud ballistikaarvutiga. Sihturi sihikul on päevakanal, termovisiooni kanal öiseks laskmiseks ja laserkaugusmõõtja. Komandöri sihikul öist võimekust ei ole, kuid sihturi öövaatlusseadmed on kahe kanaliga ja annavad väljundi ka komandöri ekraanile. Komandör saab oma sihiku juhtimise käsitsi üle võtta ja otsida uut sihtmärki ajal, mil sihtur eelmisega tegeleb. Komandöril on ka vaatlusseadmed, mis võimaldavad ülevaadet ümbrusest 360 kraadi ulatuses. Tulejuhtimissüsteemil on automaatne sihtmärgi jälgimise süsteem. See on efektiivne maapealsete sihtmärkide vastu, kui tank on paigal. Liikumise pealt peab komandör või sihtur sihtmärgi kõigepealt sihikule lukustama ja kontrolli arvutil üle andma. Kui sihtmärk ajutiselt vaateväljast kaob (varjub), jätkab sihik selle jälgimist vastavalt selle endisele liikumiskiirusele ja lukustub uuesti, kui sihtmärk taas vaatevälja ilmub.[1]

Mootor ja käiguosa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tanki jõuallikaks on Mitsubishi 10-silindriline vesijahutusega diiselmootor 10ZG. Mootor kasutab elektrilist otsesissepritset ja turbokompressorit. Maksimaalne võimsus on 2400 pöörde juures 1500 hobujõudu. Tankil on automaatkäigukast.[1]

Tüüp kümnel on kuus kummikattega topelt maanteratast ja hübriidvedrustus: kahel esimesel ja kahel viimasel rattal on hüdrauliline ja kahel keskmisel väändvedrustus. Lisaks paikneb ees tugiratas ja taga vedav ratas. Tank suudab pikkiteljel oma kallet muuta, kuid erinevalt Tüüp 74-st see külgkallet kompenseerida ei suuda.[1]

Mudelid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüüp 90 ARV
  • Tüüp 90 miinirullikutega Tüübile 90 on esiotsa paigaldatud miinirullikute süsteem Tüüp 92. Miinirullikud hakati välja töötama 1988. aastal ja need võeti kasutusele 1992. aastal. Rullikute küljes on magnetvälja tekitavad seadmed, et detoneerida magnetsütikuga tankitõrjemiine.[1]
  • Tüüp 90 ARV on Tüübi 90 saššiile ehitatud evakuatsioonisoomuk. Sellel on uus pealisehitus, kraana, buldooseri sahk ja hüdrauliline vints.[1]
  • Tüüp 91 AVLB on sillapaigaldustank, mis on ehitatud Tüüp 90-e põhjal. Sild on valmistatud terasest ja selle abil saab ületada kuni 20 meetri laiuseid takistusi.[1]
  • AEV on inseneritank Tüüp 90 saššiil, mõnedel andmetel ka 6 rattaga Tüüp 74 saššiil. Ees paikneb hüdrauliline sahk ja tõstekorv.[1]

Kasutajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 Jane's 2005, lk. 64–66
  2. 2,0 2,1 2,2 Soomusmasinad, lk. 33–34
  3. Type 90 Tank kasutatud 06.09.2011

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisalugemist[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Christopher Chant World Encyclopedia of the Tank. Second edition Inglismaa Sutton Publishing 2002 ISBN 0750931477 Inglise k. (lk. 331)
  • Marsh Gelbart Tanks. Maint Battle tanks and light tanks Brassey's UK 1996 ISBN 978-1857531688 (lk. 64–65)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]