Tähniline aarum
| Tähniline aarum | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Üheidulehelised Liliopsida |
| Selts |
Konnarohulaadsed Alismatales |
| Sugukond |
Võhalised Araceae |
| Perekond |
Aarum Arum |
| Liik |
Tähniline aarum |
| Binaarne nimetus | |
|
Arum maculatum L. | |
Tähniline aarum (Arum maculatum L.) [1]ehk aaronikepp on mitmeaastane, võhaliste (Araceae) sugukonda kuuluv rohttaim, mis on levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopa niisketel niitudel ja metsades.[2]
Botaaniline iseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]
Mitmeaastane 30–60 cm kõrgune rohttaim poolkeraliste või ovaalsete horisontaalsete muguljate risoomidega.[2]
Lehed[muuda | muuda lähteteksti]
Lehed on arvukad, nooljad, juurmised ja spiraalselt asetsevad. Primaarsed külgrood moodustavad vähemalt ühe peamise leheroo. Kõrgema astme leherood moodustavad võrkja mustri.[3]
Õis ja õisikud[muuda | muuda lähteteksti]
Aarumil on tavapäratud "viljad-õed". Tõelised õied aarumil on pisikesed, kollakasvalged või kollakasrohelised ja kogunenud õisikuks. Aarum õitseb mais-juunis, aga erepunased viljad valmivad sügise alguses. Viljadeks on punased marjad, mis on mürgised. Eelistab kas avatud või poolvarjulist kasvukohta.[3]
Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]
Aarum paljuneb vegetatiivselt (risoomiga) ja seemnetega.[3]
Kasvukohad[muuda | muuda lähteteksti]
Aarumi kasvukohtadeks on soe kliimaga alad Lõuna-Euroopas, Ukrainas, Põhja-Kaukaasias, Krimmis ja Gruusias. Tähniline aarum kasvab niiskestes kohtades, enamasti leitakse savi pinnasega metsades, samuti kasvatatakse aedades.[4]
Droog[muuda | muuda lähteteksti]
Juurikas (Ari maculati rhizoma, radix Ari, tuber Ari) kogutakse sügisel. Värsket droogi ei tohi kasutada.[2]
Keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]
Alkaloidid: aroniin ja koniin, saponiinid,tsüanogeensed glükosiidid, lektiinid, lima, tärklis.[2]
Toimed ja näidustused[muuda | muuda lähteteksti]
Toimib röga lahtistavalt, higieritust suurendavalt ja mähkivalt. Värske taim ärritab tugevasti limaskesti. Tarvitusel ka homöopaatias.
Mungad on aarumit kasutanud bronhiidi raviks. Tänapäeval soovitatakse aarumit kasutada kurgupõletiku ja külmetushaiguse korral. Küpsetatud mugulaid tarvitatakse toiduks.[2] Peaaegu kõik väikeste annuste toksilised ained on ravimid. Aarumi lillede põhjal kasutatakse homöopaatilist preparaati Arum, mida kasutatakse nina limaskesta, suu- ja hingamisteedepõletiku raviks. Enne esinemist kasutavad Arumit paljud lauljad ja oraatorid: aarum normaliseerib nende häält.[4]
Ohud[muuda | muuda lähteteksti]
Värske taim on mürgine, välja arvatud mugul. Mahla sattumine nahale tekitab nahakahjustusi. Marjade söömisel lähevad huuled paiste ning kurk karedaks ja tundetuks, süljeeritus tekib valu, neelamisraskusi, oksendamist, kõhulahtisust ja urineerimishäireid, pulss aeglustub ja kehatemperatuur langeb. 3–12 tundi jooksul võib saabuda surm, inimene on enamasti täie teadvuse juures.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ sibullilled.ee. "tähniline aarum Kobulettist". Originaali arhiivikoopia seisuga 25.04.2018. Vaadatud 24.04.2018.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Ain Raal (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Оголевец Г.С. (1951). Энциклопедический словарь лекарственных, эфиромасличных и ядовитых растений. Москва: Государственное издательство сельскохозяйственной литературы.
- ↑ 4,0 4,1 "Аронник пятнистый". Originaali arhiivikoopia seisuga 25.04.2018. Vaadatud 24.04.2018.