Stewarti klann

Allikas: Vikipeedia
Stewarti klanni märk.

Stewarti klann (ka Stuarti klann; gaeli Stiùbhard; inglise Clan Stewart) on Põhja-Šoti mägismaalt pärit klann. Stewarti klannil ei ole pealikku.

Pärimuse järgi põlvneb Stewarti klann Banquost, kes oli Lochaberi thane. Tõenäoliselt põlvnevad Stewartid siiski Normandia senešallisugvõsast, kelle esimese esindaja on teada Flaald.

Peale Normannide vallutust omandas Flaaldi poeg Alan fitz Flaald maavaldusi Inglismaal. Tema poeg Walter fitz Alan omandas suuri valdusi Šotimaal ning 1157. aastal määras kuningas David I ta Šotimaa High Steward-iks. Amet muutus suguvõsas pärandatavaks.

1371. aastal sai Robert Stewart Šotimaa kuningaks ja pani aluse Stewartite dünastiale. Stewartid valitsesid Šotimaad 13711707, Inglismaad 1603–1707 ja Suurbritanniat 1707–1714. Hiljem jätkasid James VII järeltulijad nõudlust Šoti- ja Inglise troonile.

Kaasajal peetakse Galloway krahve klanni tähtsaimaks haruks.

Haruklannid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Stewarti klannist on eraldunud mitmed eraldiseisvad klannid: