Sovetiseerimine
Sovetiseerimine (vene cоветизация, inglise sovietization) oli NSV Liidu keskvõimu ideoloogia elluviimine.
Uno Mereste arvates on sovetiseerimine nähtus, mille puhul NSV Liidu okupatsiooni või ideoloogilise mõju alla sattunud riigi majanduskord muudetakse järk-järgult sarnaseks NSV Liidu majanduskorraga.[1]
Michael Lemke on sovetiseerimist seletanud nii: "Mõiste "sovetiseerimine" /---/ tähistab Nõukogude mudeli ülekandmise ja ülevõtmise struktuurilisi, institutsioonilisi ja kultuurilis-vaimseid protsesse, mille eesmärk on mittenõukogude ühiskondade sarnastamine Nõukogude Liidu ühiskondlike ja poliitiliste oludega."[2]
Olaf Mertelsmanni arvates tähistab sovetiseerimise mõiste Nõukogude valitsemis- ja ühiskonnakorralduse mudeli elementide ülevõtmis-, ülekandmis- ja pealesundimisprotsessi keerulist kogumit, mis hõlmavad nii ühiskonna, majanduse kui ka riigi institutsioonilisi ja struktuurilisi muudatusi, samuti kultuuri- ja vaimuelu, aga ka igapäevaelu ümberkorraldamist. Sovetiseerimine algab vägivallafaasiga, millele järgneb saavutatu kinnistamise ja süvendamise ajajärk.[2]
Sovetiseerimise mõiste võtsid kasutusele bolševikud oktoobripöörde ja sellele järgnenud kodusõja käigus.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide II (N–Y). Lk 271
- ↑ 2,0 2,1 Sofi Oksanen, Imbi Paju, "Kõige taga oli hirm: kuidas Eesti oma ajaloost ilma jäi" (Tallinn: Eesti Päevaleht, 2010) lk 37.
- ↑ Sofi Oksanen, Imbi Paju, "Kõige taga oli hirm: kuidas Eesti oma ajaloost ilma jäi" (Tallinn: Eesti Päevaleht, 2010) lk 28.