Soome õigussüsteem

Soome õigussüsteem kuulub Skandinaavia õigussüsteemi hulka ja on eriti lähedane Rootsi õigusele, mis on seotud Rootsi ja Soome ühise minevikuga. Seega sarnaneb Soome õigussüsteem mingil määral teiste Põhjamaade õigussüsteemidega.

Soome õigusallikate süsteem hõlmab vanu seaduste koodekseid, mis on vastu võetud eri aegadel. Kohtupraktikal ja doktriinidel on suur roll Soome õiguses, kuna Skandinaavia seadusloome on kesine ja kodifitseerimata.

Kohtupraktika ei ole iseseisev õigusallikas, vaid aitab õigusnorme tõlgendada. Riigikohus võtab praktika ühtlustamiseks vastu pretsedentotsuseid ning madalama astme kohtud järgivad neid. Skandinaavia riikide õiguslikku mõtlemist iseloomustab orienteeritus praktikale ja pragmaatilise lähenemisele, mis on tavaõigussüsteemi iseloomulik tunnus. Seega, Skandinaavia riikide seadus sarnaneb tavaõigusega, kuigi see on lähedane Mandri-Euroopa seadusele.

Soome õiguse arenguetapid

Soome õigussüsteemi etappide areng jaotub kolme perioodi vahel: Rootsi Kuningriigi provints, Vene impeeriumi autonoomne vürstiriik ja iseseisvusaeg, kui Soome ühines Euroopa Liiduga.

Rootsi Kuningriigi provints (1150–1809)

Ajajärk, mil Soome oli Rootsi Kuningriigi provints, on jätnud jälje Soome kaasaegsesse õigusesse. Näiteks, rootsi keel on teine riigikeel Soomes (ka tänapäeval kuulutatakse õigusakte välja mõlemas keeles), 1734. aastal vastu võetud ehituse- ja äriseadustiku ning kohtumenetluse seadustiku osad, mille mõned seadused on endiselt jõus, samuti võeti kasutusele kohtunike käsiraamatu juhendid.

Rootsis tegutsesid kahte tüüpi madalama astme kohtud: linnakohtud, mis põhinesid Saksa eeskujul ja tegutsesid kooskõlas raekodadega, ning osavalla kohtud. Soomes kehtis see kohtusüsteem kuni 1993. aastani, seejärel lõi riik ühtse kohtusüsteemi – ringkonnakohtud.

Vene impeeriumi autonoomne vürstiriik (1809–1917)

Sel perioodil kehtis Soomes jätkuvalt Rootsi õigus. Säilitati ka seisuslikud eesõigused, mis tühistati lõplikult 1995. aastal seoses põhiseaduse uuendamisega. Seda tehti pärast seda, kui 1863. aastal sai soome keel keelemääruse alusel võrdsed õigused rootsi keelega. Sellega kaasnes riigi kodanikele õigus kasutada nii rootsi kui ka soome keelt kohtus ja asjaajamises. See ajajärk aitas kaasa riigi iseseisvumisele. Soomel oli oma valitsus, haldussüsteem, esindusorgan, rahvusvaluuta, haridussüsteem ja kohtusüsteem. Juriidiline dogmaatika mängis olulist rolli riigi ülesehitamisel ja õiguskorra tagamisel aastatel 1920–1930.

Iseseisvusaeg ja Euroopa Liiduga liitumine (1917)

Soome iseseisvuse periood oli keeruline: sellega kaasnesid poliitilised rahutused, kodusõda ja sõjajärgne poliitiline vastasseis. Alates 1918. aastast hakati riigis vastu võtma olulisi seadusakte, mis olid mõeldud riigi sotsiaalsete tingimuste stabiliseerimiseks. Esimene Soome põhiseadus ilmus 17. juulil 1919. Vaatamata sellele, et 6. detsembril 1917 võttis riik vastu Soome iseseisvuse deklaratsiooni, oli Soomel juba olemas oma rahvuskultuur ja kogemus riigi asjade ajamisel.

Sõjajärgne periood mõjutas riigi industrialiseerimist ja seejärel üleminekut postindustriaalsesse ühiskonda. Soomest sai Skandinaavia heaoluriik, kus realiseerus õigusriigi põhimõte. Ühiskonnale oli tagatud vähemalt minimaalne sotsiaalkindlustus ning elu- ja hariduskvaliteet. Alustati seadusandlike normide struktuuri muutmist. Hakkasid ilmuma ressursinormid, mis nägid ette teatud rahaliste vahendite andmist juhtorganitele, kuid need ei sisaldanud täpseid juhiseid selle kohta, kuidas neid jaotada. Sellega kaasnesid probleemid, mille tõttu ei olnud korrakaitsel piisavalt aega, et järgida selgeid loogilisi reegleid.

Peale seadusandlike aktide hakati Soome õiguses kasutama ka praktilist ja teoreetilist kohtupraktikat, töötades välja õigusdogmaatika. Sõjajärgsel perioodil pöörati rohkem tähelepanu töö- ja sotsiaalõigusaktidele, mis tänapäeval moodustavad põhiosa Soome õigussüsteemist. Soome õigusaktide väljatöötamise tähtsaks etapiks peetakse Euroopa inimõiguste konventsiooni rakendamist 1990. aastal ning see tõi kaasa riigi õigusaktide uuendamise. Soomes astus Euroopa Liitu 1995. aastal ja sellega kaasnevad õigusaktid mängisid suurt rolli Soome tänapäevase õiguse kujunemises. Euroopa Liidu õigusaktid on mõjutanud oluliselt Soome seadusi ja eriti avalikku õigust.