Sojourner Truth

Allikas: Vikipeedia
Sojourner Truth

Sojourner Truth (õieti Isabella Baumfree; 179726. november 1883) oli Ameerika abolitsionist, esimese laine feminist.

Tema kuulsaim kõne, mis aastal 1851 esitati Akronis Ohios Naiste konventsioonil, kandis pealkirja "Kas mina ei olegi siis naine?".

Biograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isabella sündis New Yorgis Hardenberghi mõisas orjade kolmeteistkümnelapselises peres. Tema vanemad olid James ja Betsy Baumfree.

Teda müüdi mitu korda orjaks erinevatele peremeestele.

Aastal 1829, kui orjandus oli kaotatud, siirdus ta koos pojaga New Yorki, kus ta töötas Elijah Piersoni majapidajana.

1. juunil 1843 muutis Isabella oma nime Sojourner Truthiks ning ütles oma sõpradele, et vaim kutsus teda ning ta peab minema. Aastal 1844 ühines ta Northamptoni Association of Education and Industry. Ühendus oli rajatud abolitsionistide poolt, kes toetasid naiste õiguseid, olid sallivad usu suhtes ning pooldasid patsifismi. Ühingusse kuulus 210 liiget. Aastal 1846 ühing läks finantsvõlgade tõttu laiali. Sojourner hakkas tööle George Bensoni juures, olles majapidajanna.

Ta hakkas oma sõbrale Olive Gilbertile rääkima oma memuaare, kes nendest pani kokku raamatu. William Lloyd Garrison avaldas 1850 memuaaridest raamatu, pealkirjaga "The Narrative of Sojourner Truth: A Northern Slave"

Aastal 1851 ta lahkus Northamptonist ning ühines abolitsionisti ja kõneleja George Thompsoniga. Mais osales ta Ohios Naiste konventsioonil, kus esines oma kuulsa kõnega "Kas mina ei olegi siis naine?".