Simon Kingsepp

Allikas: Vikipeedia

Simon Kingsepp või Simon Ateenast (kreeka Σίμων Ἀθηναῖος, σκυτοτόμος; 5. sajand eKr) oli Sokratese lähikondlane, kes oli pärit Ateenast Atikas.

Simoni kohta ei ole palju teada ning põhiline teadaolevast pärineb Diogenes Laertiose teose "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" II raamatus talle pühendatud lühikesest peatükist.[1] Väidetavasti käis Sokrates Simoni töökojas temaga filosoofilisi arutlusi pidamas[2], kusjuures Synesiose väitel ei nõustunud Simon ühegi Sokratese väitega enne korralikku tõestust[3].

Xenophoni teoses "Mälestusi Sokratesest" on sedastatud asjaolu, et kuna noored ei olnud agoraale lubatud, siis õpetas Sokrates neid lähedal asuvates töökodades[4] ning Simoni kingsepatöökoda oli ilmselt üks seesugustest paikadest. Plutarchos kinnitab Simoni töötoa sobivust filosoofilisteks aruteludeks. [5] Simoni tegelikus eksisteerimises on kaheldud[6]. Igatahes on uuemad arheoloogilised leiud kinnitanud seesuguse töökoja olemasolu agoraast edelas[7].

Diogenes Laertiose väitel oli Simon esimene, kes kirjutas sokraatilisi dialooge[8] ja väidetavasti tuginesid need tema tegelikel vestlustel Sokratesega, mille kohta ta vestluse käigus märkmeid tegi [2]. Kokku loetleb Diogenes Laertios 33 Simoni dialoogi.[2] Phaidon Elisest on väidetavasti temast endast kirjutanud dialoogi "Simon", mida on peetud autentseks.[9] Diogenes Laertiose poolt kaheldavaks peetud ning Aischinesele omistatud "Kingsepa lood"[9] käisid samuti ilmselt Simoni kohta ja on võimalik, et tegemist on sama dialoogiga.

Väidetavasti soovis Perikles Simonit toetada ning kutsus ta enda juurde, millest aga Simon keeldunud, väites, et ta ei soovi raha eest oma sõnavabadusest loobuda.[8] Ilmselt seesuguste väidete tõttu on teda hiljem peetud ka suurepäraseks näiteks küünikust.[viide?]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Diogenes Laertios, "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" II raamat, lõik 122–124
  2. 2,0 2,1 2,2 Diogenes Laertios, "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" II raamat, lõik 122
  3. Synesios, "Dion" lõik 17
  4. Xenophon, "Mälestusi Sokratesest" IV raamat, 2. peatükk, lõik 1
  5. Plutarchos, "Maxime cum Principibus esse Disserendum", 776b
  6. Sellars, John, "Simon the Shoemaker and the Problem of Socrates" – Classical Philology, 98:3, 2003, lk. 207
  7. D. B. Thompson, "The House of Simon the Shoemaker" – Archeology 13, 1960, 234-240
  8. 8,0 8,1 Diogenes Laertios, "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" II raamat, lõik 123
  9. 9,0 9,1 Diogenes Laertios, "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" II raamat, lõik 105