Silmiklased
| Silmiklased | ||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Orasheinasilmik Pararge aegeria
|
||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||
|
||||||||||||
| Mitmekesisus | ||||||||||||
| Üle 280 perekonna Umbes 2400 liiki |
Silmiklased (Satyridae) on alamsugukond koerlibliklaste (Nymphalidae) sugukonnas, kuhu kuulub 3000 erinevat liiki. Eestist on leitud 19 erinevat silmikut. Silmiklasi tunneb ära tiiva kannal paksenenud tiivasoonte ja tiibadel paiknevate nn. silmtähnide järgi. Tähne leiab nii tiiva üla- kui alaküljel.
Lõuna-Ameerikast võib leida silmiklasi, kelle tiivad on muutunud üleni läbipaistvateks, kuid silmtähnid on säilinud.
Eestis on tuntuim silmiklane orasheinasilmik (Aphantopus hyperantus). Silmikute röövikud toituvad öösiti kõrrelistel ja talvituvad lõikheinalistel. Mõnikord kestab röövikustaadium ka mitu aastat (näiteks tõmmusilmikutel (Erebia)). Röövikud talvituvad. Neile on iseloomulik kooniline kahe terava tipmega tagakeha. Nukud lühikesed ja jässakad ja arenevad diapausita.
Eesti silmikud [muuda]
- Melanargia galathea (LINNAEUS,1758) valgesilmik
- Hipparchia semele (LINNAEUS, 1758) nõmmesilmik
- Oeneis jutta (HÜBNER,1806) rabasilmik
- Erebia ligea (LINNAEUS,1758) harilik tõmmusilmik
- Erebia embla (THUNBERG,1791) põhja-tõmmusilmik
- Maniola jurtina (LINNAEUS,1758) kesasilmik
- Hyponephele lycaon (KÜHN,1774) nurmikusilmik
- Aphantopus hyperanthus (LINNAEUS,1758) rohusilmik
- Coenonympha tullia .(MÜLLER,1764) villpea-aasasilmik
- Coenonympha pamphilus (LINNAEUS,1758) kollakas aasasilmik
- Coenonympha arcania (LINNAEUS,1761) kirju-aasasilmik
- Coenonympha glycerion (BORKHAUSEN,1788)
- Coenonympha hero (LINNAEUS,1761) vareskaera-aasasilmik
- Pararge aegeria (LINNAEUS,1758) orasheinasilmik
- Lasiommata maera (LINNAEUS,1758) harilik tumesilmik
- Lasiommata petropolitana (FABRICIUS,1787) varane tumesilmik
- Lopinga achine (SCOPOLI,1763) sõõrsilmik
