SilkAiri lend 185

Allikas: Vikipeedia
SilkAiri lend 185
SilkAiri lend 185 reisilennuki Boeing 737 rusud
Intsidendi ülevaade
Kuupäev 19 detsember 1997
Koht Musi jõgi, Indoneesia
Reisijaid 97
Meeskond 7
Hukkunuid 104
Ellujääjaid 0
Õhusõiduki tüüp Boeing 737-36N
Tõusis õhku Soekarno-Hatta rahvusvaheline lennujaam, Jakarta, Indoneesia
Sihtkoht Changi lennujaam, Singapur
Lennufirma SilkAir

SilkAiri lend 185 oli lend reisilennukil Boeing 737-300, mis väljus 19. detsembril 1997 Jakarta lennujaamast Indoneesias ning oli teel Singapuri, kuid kukkus alla Lõuna-Sumatral Palembangi linna lähedal Musi jõkke. Hukkusid kõik 97 reisijat ja 7 meeskonnaliiget.[1]

Õnnetuse põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Õnnetuse põhjust uurisid kaks agentuuri kahes riigis: National Transportation Safety Board (NTSB) Ameerika Ühendriikides ning National Transportation Safety Committee (NTSC) Indoneesias.[2] NTSB uurimist juhtis Greg Feith. Tema uurimuse kohaselt üks pilootidest, arvatavasti kapten, suunas lennuki tahtlikult maa poole.[3][4] Indoneesias juhtis NTSC uurimist insener Oetarjo Diran, kuid tema ei suutnud välja selgitada õnnetuse põhjust.[5]

Lennuki pöördetüür omas väga olulist rolli selles õnnetuses. Mõned teised Boeing 737 õnnetused olid põhjustatud pöördetüüri riketest. NTSB uurimuse kohaselt oli lennuki pöördetüür täiesti töökorras ning polnud õnnetuse põhjustajaks. Üks eradetektiiv ei uskunud NTSB leitud õnnetuse põhjust ning uuris ise põhjalikumalt selle lennuki pöördetüüri. Kasutades elektronmikroskoopi leidis ta, et õnnetuse põhjustas vigane servoventiil pöördetüüri juhtseadmes, mis tegi lennuki kontrollimatuks.[5]

Lennu ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

SilkAiri lennul 185 kasutati Boeing 737-300 tüüpi lennukit, millel kasutati kaht CFM56-3B2 tüüpi mootorit.[6] Selle lennuki esmalend toimus 1997. aasta jaanuaris ning SilkAiri saabus see sama aasta veebruaris, s.o 10 kuud enne õnnetust.[7] Õnnetuse ajaks oli lennuk lennanud 2238 tundi ning oli ühtlasi SilkAiri uusim lennuk.[8][9]

97 reisija ning 7 meeskonnaliikmega Boeing 737 tõusis kell 15.37 kohaliku aja järgi õhku Jakarta Soekarno-Hatta rahvusvahelisest lennujaamast rajalt 25R. Lend Singapuri Changi lennujaama pidi kestma 80 minutit. Lennukit juhtis 41-aastane endine hävituslendur kapten Tsu Way Ming (朱卫民) ning instrumente jälgis 23-aastane Uus-Meremaalt pärit esimene ohvitser Duncan Ward.[3][4] Lennu ajaks oli oodata enamasti head ilma, kuid 120 km Singapurist lõunas oli äikesetorm.[8]

Kaptenile anti luba tõusta lennukõrgusele FL350, mis on umbes 11 000 meetrit merepinnast, ning lennata otse Palembangi suunas.[8] Kell 15.53 kohaliku aja järgi andis kapten teada, et jõuti lennukõrgusele FL350. Kell 16.05 lõpetas piloodikabiini helisalvesti salvestamise.

Spekulatsioonid õnnetuse kohta[muuda | muuda lähteteksti]

Telesarjas "Mayday" vaieldakse, kas kapten Tsu võis kokpitist lahkudes piloodikabiini helisalvesti välja lülitada.[5] Kell 16.10 käskis lennujuht neil hoida lennukõrgust ning Singapurile lähenedes võtta ühendust sealse lennujuhtimistorniga. Kell 16.11, 6 minutit pärast piloodikabiini helisalvesti välja lülitumist lõpetas ka pardasalvesti salvestamise. Telesarjas "Mayday" arvatakse, et Tsu leidis viisi, kuidas Duncan kokpitist välja saada ning seejärel lukustas esimese ohvitseri lennuki kontrollidest välja ning lülitas välja pardasalvesti. Arvatakse, et Tsu tegi seda selleks, et keegi ei saaks aru, mis tal plaanis oli.[5]

Õnnetuse detailid[muuda | muuda lähteteksti]

Boeing 737-300, mis sarnaneb õnnetuses osalenud lennukiga

SilkAiri lend 185 lennukõrgus oli kogu aeg ühtlaselt FL350, kuni lennuk hakkas järsku vertikaalselt maa poole langema kella 16.12 paiku. Osa lennuki sabast eraldus, kui lennuk jõudis 3700 meetri kõrgusele, kuna saba ei pidanud vastu tugevatele jõududele, mis oli põhjustatud peaaegu helikiirusel lendamisest.[4] Sekundeid hiljem kukkus lennuk Musi jõkke, hukkusid kõik 104 pardal olnud inimest. Aeg, mis kulus lennukil lennukõrguselt FL350 kukkumiseks Musi jõkke, oli alla ühe minuti. Lennuki kiirus paar sekundit enne kokkupõrget jõega oli üle helikiiruse.[4] Mõned lennukijupid olid 4,5 meetri sügavusel jõesängis.[10]

Lennuk lendas tükkideks enne kokkupõrget maapinnaga. Rusud olid laiali mitme ruutkilomeetri suurusel alal, kuigi enamik rusudest asus 4200-ruutmeetrisel alal jõe põhjas.[8] Ühegi reisija surnukeha ega kehaosa ei leitud, sest kõik lagunes kokkupõrkel täielikult. Ainult kuus inimest tuvastati leitud jäänuste abil.[3][9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Shreeya Sinha (26.03.2015). "A History of Crashes Caused by Pilots' Intentional Acts". The New York Times. Vaadatud 28.05.2018.
  2. ↑ "SilkAir Flight 185: Controversial Crash". AviationKnowledge. Vaadatud 28.05.2018.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 "Accident Description". Aviation Safety Network. Vaadatud 28.05.2018.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Job Macarthur. "Final Flight: SilkAir" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27. veebruar 2009. Vaadatud 28.05.2018.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 "Pushed to the Limit". Mayday. Hooaeg 12. 2012. National Geographic Channel.
  6. ↑ "Accident information: Boeing 737 Silkair 9V-TRF". Vaadatud 28.05.2018.
  7. ↑ "9V-TRF SilkAir Boeing 737-36N – cn 28556 / ln 2851". Originaali arhiivikoopia seisuga 9.11.2013. Vaadatud 28.05.2018.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 "NTSC report" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 10. jaanuar 2014. Vaadatud 28.05.2018.
  9. ↑ 9,0 9,1 "Report No. 3, Friday 19 December 1997, 2145hrs (Singapore time)". SilkAir. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. veebruar 1998. Vaadatud 28.05.2018.
  10. ↑ Richard C. Paddock. "A Jet Crash That Defies Resolution". Los Angeles Times. Vaadatud 28.05.2018.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=SilkAiri_lend_185&oldid=6220764"