Süsteemiteooria

Allikas: Vikipeedia


Süsteemiteooria (inglise systems theory, theory of systems) on transdistsiplinaarne süsteemide modelleerimisega tegelev teadusharu[viide?]. (Üldine) süsteemiteooria on üldteaduslik kontseptsioon, mis püüab selgitada printsiipe, mida saaks rakendada kõikide süsteemide olemuse, klassifitseerimise ja modelleerimise uurimise korral[1]. Üks selle keskseid probleeme on olnud süsteemide integratiivsete, elementide seostest johtuvate (emergentsete) omaduste seletamine ja kujutamine[1].

Selle rajamisel on tähtis osa Ludwig von Bertalanffy üldisel süsteemide teoorial (inglise general systems theory, general theory of systems), mis lähenemisele ka nime andis. Oma esimese üldise süsteemiteooria visandas ta 1928. aastal ja see oli organismi ja keskkonna seoste kohta[1].

Nii selle kui ka hilisemate variantide (George Klir, Mihajlo D. Mesarovič, Avenir Ujomov jt) arendamine ja eriti formaliseerimiskatsed on ahendanud need teatavate süsteemitüüpide (nt hierarhiliste süsteemide) teooriateks[1].

Kõikehõlmava üldise süsteemiteooria võimalikkus on problemaatiline[1].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 22.10.2012)