Riigivastutus
Riigivastutus (ingl state liability, pr responsabilité de l'État, sks Staatshaftungsrecht) on õigus avaliku võimu organ omavoli kasutamise eest vastutusele võtta. Eelkõige on riigivastutus osa põhiseaduslikust õigusest ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamisele.[1]
Rahvusvahelises õiguses on riigivastutuse tähenduseks teise rahvusvahelise organi või riigi rikkumise korral nende vastutusele võtmine.[1]
Õigusmaailmas on enamus norme mõeldud reguleerima füüsiliste isikute ning juriidiliste isikute vahelisi suhteid. Norme, mis on mõeldud riigi, politsei, kohaliku omavalitsuse ja muude avaliku võimu kandjate käitumise korraldamiseks, on oluliselt vähem.[1]
Esiteks on riigivastutuse idee on pakkuda riigiorganitele ajendit õigesti käitumiseks ning vähendada võimu väärkasutamist. Teiseks annab see kindlustunde eraõiguslikele isikutele, tagades neile õiguskaitsevahendite kasutamise õiguse, kui riik on nende õiguseid rikkunud ja selle kaudu kahju tekitanud.[1]
Riigivastutus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti õigusruumis tähendab riigivastutus põhiseadusest tulenevat õigust igasuguse kahju hüvitamisele ükskõik kelle poolt. Riigivastutuse seaduse alusel kohustub riik kaitsma isikute põhiõigusi ja põhivabadusi ning nende rikkumisel annab see võimaluse isikutele õiguskaitsevahendite kasutamiseks.[2]
Läbi riigivastutuse olemasolu saavad Eesti kohtud ellu viia õigusriigi põhimõtteid, nagu näiteks avaliku võimu omavoli takistamist. Riigivastutuse seadus (RVastS) ei käsitle ainult tekkinud kahjude hüvitamist, vaid hoiab ka ära rikkumisi avalik-õiguslikes suhetes.[3]
Selleks, et rikkumisi ennetada, on olemas mitmeid erinevaid meetmeid ehk riigivastutusnõudeid, mis on loetletud RVastS § 2 lg-s 1:
- haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue;
- jätkuva toimingu lõpetamise nõue;
- haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest hoidumise nõue;
- haldusakti andmise või toimigu sooritamise nõue;
- tekitatud kahju hüvitamise nõue;
- avalik-õiguslikus suhtes alusetult saadud asja või raha tagastamise nõue.[4]
Kuna Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik, tuleb ka liiduõiguse ja selle hulka kuuluvate liidulepingute rikkumise korral hüvitada üksikisikutele tekitatud kahju. Tavaliselt lahendatakse need probleemid siiski siseriiklikes kohtutes.[5]
Eestis käsitleb riigivastutuse teemasid halduskohus esimese astme kohtuna. Riigivastutuse puhul on menetluse poolteks kannatanu (eraõiguslik isik) ja kahju tekitaja (avaliku võimu kandja).[6]
Selleks, et riigivastutusnõuet esitada, peavad olema täidetud järgnevad eeldused:
- tegemist peab olema avalik-õigusliku suhtega ehk ülesannete täitmine peab toimuma avalik-õiguslikus vormis;
- isiku subjektiivseid õiguseid on rikutud;
- nõue peab olema suunatud avaliku võimu kandja vastu.[7]
Riigivastutus Euroopa Liidus[muuda | muuda lähteteksti]
Euroopa Liidu õigusruumis tähendab riigivastutus liikmesriigi kohustust kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks.[8]
Euroopa Liidu Kohtu välja töötatud ettekirjutuse järgi vastutavad riigid Euroopa Liidu õiguse rikkumise eest sellepärast, et Euroopa Liidu õigust viiakse ellu ning rakendatakse just liikmesriikide kaudu.[8]
Selleks, et Euroopa Liidu Kohtusse kahjunõuet esitada, peavad olema täidetud järgnevad eeldused:
- rikutud õigusnorm peab olema suunatud eraisikutele;
- rikkumine peab olema piisavalt oluline;
- avaliku võimu teostaja kohustuse ja selle mittekohase täitmise tõttu kahju saanud isiku vahel peab olema otsene põhjuslik seos.[9]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Giuseppe Dari-Mattiacci, Nuno Garoupa, Fernando Gomez-Pomar. State Liability, European Review of Private Law, vol. 18, 2010, lk 773–774.
- ↑ Riigikohtu õigusteabe osakond. Kahju hüvitamise nõue riigivastutuse seaduse alusel, lk 1.
- ↑ Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 4. vlj. Tallinn: Juura 2017.
- ↑ Riigivastutuse seadus (RVastS).- RT I 2001, 47, 260.
- ↑ E. Anderson. Riigivastutus. Tartu: Riigikohus 2009, lk 11.
- ↑ E. Anderson. Riigivastutus. Tartu: Riigikohus 2009, lk 14.
- ↑ E. Andreson. Riigivastutus. Tartu: Riigikohus 2009, lk 12–13.
- ↑ 8,0 8,1 Eurofund. State liability. (Vaadatud 21.10.2020)
- ↑ EoK C-46/93 ja C-48/93 Brasserie du pêcheur vs Bundesrepublik Deutschland ja The Queen vs Secretary of State for Transport, ex parte: Factortame jt, ECLI:EU:C:1996:79, p 51.