Rein Siim

Rein Siim 2012. aasta suvel Haapsalus

Rein Siim (2. november 1938 Tallinn – 30. aprill 2015 Soome) oli eesti maalikunstnik, karatetreener ja taiji-õpetaja.

Rein Siim oli Eesti esimene karatetreener ja eesti karate looja, kes 1970. aastal moodustas tollase Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) juurde Eesti esimese karaterühma ning kelle õpilased võitsid hiljem Nõukogude Liidu esimestel ametlikel karatevõistlustel pooled kuldmedalitest. Paljud omaaegsed Eesti karatekad olid Rein Siimu õpilased või õpilaste õpilased.

Elas alates 1977. aastast kuni elu lõpuni Soomes. Ja 1970. aastate teisest poolest alates tegeles ta rohkem taiji'ga.

Elulugu

Haridus- ja teenistuskäik

Rein Siim sündis 1938. aastal Tallinnas ohvitseri perekonnas. Lõpetas 1956. aastal Tallinna 7. Keskkooli ja 1965. aastal arhitektina Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi.

Töötas aastatel 1965–1970 Tallinnas Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudis (1968–1970 oli sealsamas aspirant). Seejärel tegutses vabakutselise kunstnikuna ja juhendas aastatel 1970–1975 TPI kehalise kasvatuse kateedri juures Eesti esimest (enda moodustatud) karaterühma. 1977. aastast alates elas ta kuni elu lõpuni Soomes.

Oli aastast 1975 Eesti Kunstnike Liidu liige, aastast 1978 Soome Maalikunstnike Liidu ja aastast 1984 Turu Graafikute Liidu liige.

Karate

Rein Siim alustas 1970. aastal karatetreeningute juhendamist, kuid tegutses n-ö põranda all, sest see spordiala polnud Nõukogude Liidus ametlikult lubatud. Rein Siimu karate-dō-õpilased Ilmar Heinsoo, Etker Jõeleht, Lembit Kolk, Mart Rossman ja Peeter Saar viisid Eesti karate ERR Spordi andmetel rahvusvahelisele tasemele.

1978. aastal, kui karatest sai Nõukogude Liidus ametlik spordiala, oli Rein Siim juba Soome elama asunud, kus elas kuni surmani.

Isiklikku

Rein Siim oli abielus maalikunstnik Ludmilla Siimuga. Tema isa oli kapten Hugo Siim. Tema ema oli moe- ja teatrikunstnik Karin Siim-Juse, tädi maali- ja tekstiilikunstnik Vida Pääbo-Juse, täditütar raamatugraafik Ilon Wikland.

Valik tsitaate

Headus

• "Selleks, et olla hea, peab olema palju jõudu."
• "Elada tuleb nii, et oleks hea ja et see headus kestaks veel kaua!"
• "Kõigi vahenditega tuleb arendada sisemist ja välimist jõudu, et olla hea."
• "Headus ei ole nõrkus!"

Inimese meel ja mõtted

• "Teie mõtete kompleks on teie olemuse ja teie jõu aluseks."
• "Õige mõte on kõige alus ja on nii oluline, et määrab õigupoolest saatuse."
• "Meel peab olema rahulik, et õigeid mõtteid ära tunda."
• "See, mida tänapäeva inimene kõige rohkem vajab ja mida kõige vähem suudab, on oma meele rahustamine.“
• "Tähtis on, et inimene ei lõhuks end oma mõtetega ja suudaks teha asju ennastunustavalt."
• "Ära mõtle liiga palju! Ära võrdle end teistega!"
• "Mõtet saab ja peab juhtima!"
• "Mõte on kõikvõimas ja juhib energiavälja."

Jõud ja energiaväli

• "Energiaväli on inimese kõige suurem jõud."
• "Eesmärk on, et meie energiaväli liiguks - - et meie energiaväli hakkaks tööle."
• "Jõud algab pehmusest. Kui need vastandid – jõud ja pehmus – liiguvad paaris, siis kasutatakse jõudu seal kus vaja ja selle mõju on veelgi suurem."
• "Ole alati valmis jagama jõudu teistele. Kui jääd ennast imetlema, tekib arengupeetus."
• "Kultuurid, mis on omanud teadmisi Jõust, on elanud paremini."

Oma tee, oma rada

• "Õpetaja roll on teed näidata, aga seda teed mööda tuleb edasi minna!"
• "Kui oled leidnud oma tee, ära jää sinna istuma. Teed mööda tuleb ise edasi liikuda."
• "Tee seda, mida tunned, et pead tegema."
• "Kõik on võimalik!"

Elu

• "Elu on loomine, mitte seaduste järgimine."

Elu eesmärk

• "Elul peab olema SUUR eesmärk, see hoiab kõik väiksemad asjad eemal."
• "Kui tahad elus midagi saavutada, alusta kohe."

Ebaõnnestumised ja õnnestumised

• "Ebaõnnestumised pole õnnetused. Õnnetus on see, kui neid terve ülejäänud elu mäletada."
• "Tuleb vaadata, et oleks halb mälu, et unustaks kiiresti ja palju. See on õnne eeldus!"

Unistused

• "Õnnestumise kõige suuremad hauakaevajad: palju hirmu ja vähe unistusi."

Nõrkused ja vaimse jõu puudus

• "Oma nõrkused on sama ohtlikud, kui väljastpoolt ähvardav oht."
• "Krooniline vaimse jõu puudus sunnib inimesi tegema tähtsusetuid asju."

Kõik muutub

• "Inimesed muutuvad pidevalt – ainult ülim lollus ja ülim tarkus on muutumatu."

Eluraskused ja kiirustamine

• "Ära tõrju raskusi – pinguta!"
• "Ära kiirusta – see on sama nagu olla vaene."
• "Pimeduse pool on vajalik selleks, et headus ei muutuks laisaks."
• "Hoia oma hing puhas. Ela oma elu nii, et poleks hirme."

Lihtsad asjad

• "Lihtsaid asju tuleb üha uuesti üle korrata."

Harjumustest

• "Alguses vormib inimene harjumusi, hiljem vormivad harjumused inimest."

Tegemistest

• "Kui kahtled, ära tee. Kui teed, ära kahtle!"
• "Mitte midagi tegemine on äärmiselt oluline!"

Taiji

• "Taiji on meie aega toodud vana shamanistlik tehnika, mis annab võimaluse võtta ühendust loodusjõududega. Seda tasub teha. See on Jõud. Loodusjõud."
• "Taiji on ukseks teadmiste juurde, mis käsitlevad Jõudu."

Energiaharjutused

• "Ja oluline on see, et teil oleks kannatlikkust teha lihtsaid energiaharjutusi."
• "Iga minut, mis te energiavälja olekus olete, iga minut muudab teid."

Vaata ka

• Rein Siimu Taiji Kool

Kirjandus

Fail:Rein Siim. Kulg.jpg

Marion Pajumets. "Rein Siim. Kulg" (2020)

• Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996.
• Marion Pajumets. "Rein Siim. Kulg". Tallinn: MTÜ Taiji Selts, 2020.

Välislingid

Artiklid

• Biograafia ESBL-is
• Kuidas jõudis karate Eestisse? (EPL 2011)
• Igor Neemre – Eesti oma samurai (EPL 2005)
• Relvata (EPL 2007)
• Järelehüüe Eesti Taiji Seltsi lehel
• Jaak Kangilaski järelehüüe maalikunstnik Rein Siimule
• Haapsalu piiskopilinnuses avati näitus Eesti karate vaimse isa ja maalikunstniku Rein Siimu mälestuseks

Fotod

• Maalikunstnik Rein Siim 1976. aastal
• Maalikunstnik Rein Siim 1976. aastal

Maalid

• Rein Siim "Rannik" (1974)
• Rein Siim "Pruun maja" (1975)
• Rein Siim "Tänav" (1975)
• Rein Siim "Kasvuhoone" (1976)
• Rein Siim "Laevad dokis" (1977)