Raroia

Allikas: Vikipeedia
Raroia satelliitfoto

Raroia ehk Raro-nuku on atoll Makemo vallas Tuamotu saarestikus Prantsuse Polüneesias. Atoll asub Makemo valla kesksaarest, Makemost (mis jääb Raroiast edelasse), 70 km kaugusele[1].

Atoll sai laiemale üldsusele tuntuks seoses Thor Heyerdahli poolt organiseeritud Kon-Tiki ekspeditsiooniga, mis randus Raroia atolli Tahuna Maru nimelisel laiul. Parve randumise 60. aastapäeva tähistamiseks püstitati 7. augustil 2007 laiule mälestuskivi[2]. Tuntust lisas ekpeditsiooni ühe liikme, Bengt Danielssoni viibimine atollil november 1949 – aprill 1951 ja selle viibimise kohta kirjutatud raamat "Õnnelik saar" ("Den lyckliga ön"[3])

Müüt Raroia loomisest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raroia viimase tahunga – Te-Iho-a-te-Pange – sõnade põhjal kõlab müüt Raroia ja maa loomisest järgnevalt:

„Algul oli ainult Tühjus. Ei olnud siis veel pimedust ega valgust, ei maad ega merd, ei päikest ega taevast... Oli vaid suur sõnatu ja liikumatu Tühjus. Möödus loendamatu hulk aega. Siis aga hakkas Tühjus liikuma. Ta pulbitses ja paisus ning temast sai lõpuks Po – lõputu öö, millel polnud ei piire ega ka vormi. Oli vaid pimedus, sügav läbipaistmatu pimedus. Jällegi möödus loendamatu hulk aega ja siis hakkas ka Po lõpule jõudma. Uued tundmatud jõud hakkasid tegutsema, öö muutus mereks ning selle sügavuses tekkis uus aine. Algul oli ainult liiv, siis sai liivast kõva maa, mis aina ülespoole kerkima hakkas. Ja siis sündis maa ema – Papa. Papa hakkas laienema ning temast sai suur maa – esimene kõikide seas. Maa ema Papa kohal küürutas Atea – pilvede isa.

Ja jällegi möödus palju aega ning Papa sünnitas kaks poega – Tane ja Tangaroa. Need vaatasid ringi ja leidsid, et ei ole valgust ega ruumi.

"Lahutame õige Atea Papast" ütles Tane Tangaroale. Nad püüdsid Ateat üles tõsta, kuid ei jaksanud teda paigalt liigutada. Varsti aga sündisid neile vennaksed Rud ja nende abiga õnnestus asi paremini. Nad moodustasid elava püramiidi sel teel, et üks vendadest ronis teise õlgadele ja nõnda lahutatigi Atea varsti Papast. Ta tõusis aina kõrgemale ja kõrgemale ning moodustas viimaks taevalaotuse, mis kõrgel maa kohal võlvub. Nõnda loodi kolm sfääri: Rangi-po ehk maa- ja merealune valdkond, Rangi-marama – maailm, kus me elame ja Rangi-reva – taevalaotus meie peade kohal. Tangaroa hakkas merede valitsejaks, Tane aga riputas päikese, kuu ja tähed pilvede külge ja hakkas neid valitsema.

Nõnda loodi jumalad, maa, taevas ja meri. Meres hakkasid taimed, loomad, kalad ja pisiputukad paljunema. Puudusid vaid inimesed. Siis lõi Tangaroa Tiki, kes niisiis on meie esiisa. Mõne aja möödudes ei tahtnud Tiki enam üksi olla ja siis tegi Tangaroa liivakuhjast naise ning andis selle Tikile. Talle pandi nimeks Hina-ahu-one – "liivast tehtud Hina". Tikist ja Hiinast põlvnevad kõik inimesed. Aeg kadus, põlvkond järgnes põlvkonnale ja lõpuks sündis Maui – meie kõige kuulsam esiisa. Tema arvates olid päevad liiga lühikesed ja ta püüdis tugeva linguga päikese kinni. Alles siis, kui see oli talle lubanud mitte nii tormakas olla, laskis ta tema jälle lahti. Maui lõi ka esimese koera ning andis inimestele tule, kuid kõige suurema vägiteo tegi ta siiski sellega, et õngitses meresügavustest uusi maid välja. Pika nööri otsa seotud suure konksuga tõmbas ta veest välja Raroia ja kõik teised Paumoto saared. Nõnda lõpetas Maui maailma loomise. “

[4]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärimuste põhjal peaks atoll olema inimeste poolt asustatud alates 15. sajandist[5]. Esimese eurooplasena avastas atolli 1606. aastal portugali maadeuurija Pedro Fernandes de Queirós. 1820. aastal külastas saart Fabian Gottlieb von Bellingshausen, kes nimetas saare Michael Andreas Barclay de Tolly auks Barclay de Tolly'ks[6]

Esimesed polüneeslased, nagu ülalöeldud, saabusid Raroiale 15. sajandil ja arvatavasti Markiisaartelt. Esimese avastaja nimi oli Tane Ariki. Tane Ariki pojapojast Varoa'st sai Raroia ja selle naabersaare Takume valitseja. See suguvõsa valitses mõlemit saart kolmsada aastat. Suguvõsa valitsemisele tegi lõpu 18. sajandi alguses vaenulikult saarelt kuningale toodud naine – selle teo pärast kuningas kukutati. Edaspidi valitsesid saart mitmesuguste suguharude ja nende alarühmade vähesed pealikud.

Saare asustamise algaastatel oli elu saarel karm ja algeline. Tänapäeval nii levinud kookospalm ei kasvanud siis saarel. Aja jooksul kujunes siiski välja rikas sotsiaalne ja religioosne elu. Tähtsamate tööde jaoks olid spetsialistid, keda kutsuti tahungadeks. Ühed ehitasid kanuusid, teised maju. Kõige tähtsamad tahungad olid arstid ja preestrid. Poliitiline võim kuulus pealikule, kelle eestvedamisel korraldati sageli sõjaretki naabersaartele.

Püsivamad kontaktid "valgete inimestega" ehk popaadega tekkisid 18. sajandi alguses[7], mil saarele hakkasid sõitma kaubalaevad, et pakkuda müügiks tolle aja euroopa kaupu ja vastu saada pärleid ja selgnäsalasi. Nende kontaktide üheks tagajärjeks olid saarel varem tundmatud haigused (leetrid, gripp), mis viisid hauda paljusid raroialasi. Kui 19. sajandi keskpaiku elas Raroial umbes 1000 inimest, siis sajand hiljem elas saarel sadakond inimest. Inimeste arvu dramaatiline vähenemine mõjutas kohaliku kultuuri elujõudu. Lõpliku hoobi kultuurile andis 1903. aastal Raroiat läbinud tsüklon. Tsüklon hävitas kogu materiaalse kultuuri ja enamiku kirjapandud pärimused, perekonnakirjad. Pärast tsüklonit ei hakatud enam taastama vana materiaalset kultuuri, vaid osteti kuunaritelt pakutav euroopalik kaup.

Füüsiline kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rand Raroia atollis

Atolli pindala koos laguuniga on 400 km2[8]. Kuid kuna laguun moodustab enamiku atollist ja laguuni ümbritsevas atollirõngas on hulgaliselt kanaleid, siis kuiva maad on atollis suhteliselt vähe – 21 km2. Taimestikuga kaetud ala oli 1950. aastate alguses 6 km2. Atolli pikkus on 44 km ja laius 14 km.

Raroia

Atollirõngas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Atollirõnga keskmine laius on umbes 600 m. Kõige laiemas kohas on rõngas 1250 meetri lai. Rõnga pinnas ulatub keskmiselt 2–3 m üle merepinna. Rõnga kõrgeim punkt on 6 meetrit üle merepinna.

Kanalid ja laiud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tahuna maru laid, kus 1947. aastal randus Kon-Tiki ekspeditsioon. Pildistatud laguuni poolt. Atolli ümbritsevad karid jäävad laiust taamale.

Atolli ainuke laevatatav kanal, mis ühendab laguuni ookeaniga, paikneb atolli loodeosas. Kanali nimi on "Garue". Kanal on 700 meetrit lai ning sügavus jääb 5 – 8 meetri piiresse. Madalamaid kanaleid, milles on vesi ka madalvee aeg, on loetletud umbes 260 tükki. Atollirõngas on umbes 280 laidu, millest ainult 60 paiknevad atolli tuulealusel küljel. Nende 60 seas on ka atolli suuremad laiud. See on veidi ebatavaline, sest tavaliselt paiknevad suuremad maa-alad atolli tuulepealsel küljes, kus lained kuhjavad liiva ja kruusa maapinnaks kokku.

Lisaks atollirõngast läbivatele kanalitele on loetletud laguunipoolsel küljel umbes 160 rõngast mitteläbivat lõhet. Arvatakse, need lõhed on tekkinud tormilainete liikumisel laguuni suunas ja on kanalite moodustumise üks algetappe.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raroia majandus baseerub peamiselt kalapüügile, pärlikasvatusele ja kopra tootmisele.

Pärlikasvatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärlifarm Raroial

Raroia atollis valitsevad tingmused, mis ei sobi pärlikarbi kasvamiseks[9]:

  • Atolli laguun on otseühenduses ookeaniga;
  • Laguuni põhi on liivane;
  • Laguun on kalarikas.

Loetletud põhjustel kohtab looduslikult kasvavaid pärlikarpe Raroial väga harva.

Kuid edukaks on osutunud pärlikarpite kasvatamine pärlifarmides. Ja alates 1990. aastate algusest kasvatatakse Raroia pärlifarmides, mida 2005. aasta seisuga oli saarel 15, musta pärlit tootvat pärlikarpi Pinctada margaritifera [10][11].

Kopra tootmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Püsiasustuse tekkimise ajal saarel kookospalmi peaagu ei kasvanud. Peamiselt kasvas seal kruvipuu (Pandanus tectorius), mis varustas elanikke toitvate viljadega[12]. Kookospalmi hakati kultiveerima alates 1830. aastatest, kui saart külastavad kaupmehed innustasid kohalikke elanikke tootma kookospähklit sel määral, et sellega saaks kaubelda. Kuna kookospähkliäri osutus kohalikele elanikele märkimisväärselt tulusaks, on aja jooksul kookospalmi istutatud pea kõikjale, kus see kasvada saab[13].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Raroia
  2. Raroia atolli veebileht
  3. Den lyckliga ön
  4. Bengt Danielsson. "Õnnelik saar". Eesti Raamat, 1965, lk 97–98
  5. Bengt Danielsson. "Õnnelik saar". Eesti Raamat, 1965, lk 99
  6. Young J.L.. Names of the Paumotu Islands. The Journal The Polynesian Society nr 4, kd 8, lk 264–268, 1899.
  7. Bengt Danielsson. Raroian Culture. Atoll Research Bulletin Nr. 32, 1952. (pdf)
  8. Norman D. Newell. Expedition to Raroia, Tuamotus. Atoll Research Bulletin nr 31 Aeg =1952. (pdf)
  9. Bengt Danielsson. "Õnnelik saar". Eesti Raamat, 1965, lk 205
  10. Tuamotu Islands
  11. Must pärl – Kuningannade pärl ja Pärlite kuninganna.
  12. Bengt Danielsson. Raroian Culture. Atoll Research Bulletin Nr. 32, lk 42, 1952. (pdf)
  13. Maxwell S. Doty. Floristic and Ecologycal Notes on Raroia. Atoll Research Bulletin nr 33, lk 25, 1954. (pdf)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

-16.083333-142.416667