Ramon Llull

Allikas: Vikipeedia

Ramon Llull (ka Raimundus Lullus, Raymundus Lullus või Lullius, Raymond Lull, Raymond Lully; u 1232 – u 1315) oli Hispaaniast Mallorca saarelt pärit kirjanik, filosoof ja loogik, frantsiskaani ordu ilmikvend.

Llull kirjutas esimese suurema teose katalaani kirjanduses. Hiljuti avastatud käsikirjade kohaselt ennetas ta sajandeid hilisemat arengut valimisteoorias. Arvutusteooria üheks eelkäijana mõjutas ta Gottfried Leibnizit. Samuti on Llull tuntud rooma õiguse käsitlejana. Tuntud on Llulli katse ehitada masinat, mis võimaldaks tõestada islamiusulistele kristlikke dogmasid.

Ta oli keskaegse skolastika üks kummalisemaid mõtlejaid, kes algselt oli üks kõrgeid õukonnaametnikke Hispaanias, kuid pöördus siis ootamatult oma ilmalikust elust, tõenäoliselt esialgu averroismi mõju alla sattunult, ja hakkas frantsiskaanide ordu mungana tegelema mitmesuguste teadustega, olles mõnda aega isegi Pariisis õpetajaks. Hiljem rändas misjonärina mitmel pool idas ja Põhja-Aafrikas. Vaatamata sellele, et ta on olnud viljakas kirjanik, kelle teoste arv on pisut 400 üksuse, väärib tema teostest tähelepanu vaid üks, juba tollal mõnevõrra hinnatud Ars magna. Sellesse ainulaadsesse teosesse on kokku korjatud kõik võimalikud filosoofilised ja teaduslikud mõisted nii Aristoteleselt kui ka mujalt, isegi juutide "Kabbalast", ja asetatud igale teadusharule vastavalt seitsmesse kontsentrilisse ringi. Esimese ringi moodustab teoloogia, teise psühholoogia jne. Ringe pöörates võib saavutada kõige kummalisemaid mõistewte kombinatsioone, mis pidid kergendama teaduslikku uurimist. Nii esineb ringis A (teoloogia) mõiste " jumal", kus oli loetletud 16 jumalikku omadust; viimaseid kombineerides teiste ringidega oli võimalik määrata lähemalt nende iseloomu, esinemist jne. See meetod mida, autor ise uhkeldavalt nimetas "näidustamise ja avastamise" kunstiks, oli üksnes teravmeelne zongleerimine mõistetega, mis aga leidis rohkesti poolehoidjaid ning harrastajaid nn. Lullistide sekti näol. Tema katsetus vääriks tähelepanu mnemotehnika seisukohast. Mõttemäng äratas huvi puhtloogikaalaste probleemide vastu. [1]

Frantsiskaani ordus austatakse Llulli märtrina. 1857. aastal kuulutas paavst Pius IX ta õndsaks, tema mälestuspäev on 30. juunil ja frantsiskaani ilmikvennad tähistavad seda.

Kirjanduses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karl Ristikivi romaani "Surma ratsanikud" minajutustaja Pedro de Gavilan Casarmana on Mallorcal elades Ramon Llulli õpilane.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Salumaa. Filosoofia ajalugu II. Tallinn: EELK Usuteaduse Instituudi toimetised, 1993, lk.122