Rakvere Nõukogude poolel hukkunute matmispaik
Rakvere Nõukogude poolel hukkunute matmispaik on Vabadussõjas ja Teise maailmasõjas Nõukogude poolel hukkunute matmispaik Rakvere kihelkonnas Virumaal, praeguse haldusjaotuse järgi Rakveres Lääne-Viru maakonnas.
Paika võib olla maetud umbes 50–80 sõjaväelast ja tsiviilisikut.[1] Osa on neid, kes hukkusid Vabadussõja ajal ja keda Nõukogude teise okupatsiooni ajal loeti "valge terrori ohvriteks"; osa on neid, kes hukkusid Nõukogude–Saksa sõja käigus Nõukogude poolel 1941. ja 1944. aastal.
Matmispaiga ulatus pole teada, kuid tänapäeval on hekiga piiratud ala pindala umbes 0,5 hektarit.
Matmispaik on alates 31. detsembrist 1964 Eesti NSV vabariikliku tähtsusega ajaloomälestis nr 501.[2]
Ka iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigis on see matmispaik alates 1997. aastast riiklik ajaloomälestis nimega "II maailmasõjas hukkunute ühishaud".[3] Ametlike nimede põhjal on Rakvere eri kalmistute segiajamine lihtne, sest Rakvere Saksa sõjaväekalmistu kannab lähedast nime "II maailmasõjas hukkunute matmispaik".
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti monumentide e-kataloog
- ↑ "Kultuurimälestiste kaitse korraldamise kohta Eesti NSV-s". Eesti NSV MN määrus nr 51, 31. detsember 1964. Lk 1534
- ↑ Kultuurimälestis nr 5772 "II maailmasõjas hukkunute ühishaud"
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]