Rahvamalev

Rahvamalev oli NSV Liidus ja Eesti NSV tegutsenud vabatahtlik organisatsioon, kes osales avaliku korra kaitses, võitles sotsialistlike ühiselureeglite rikkumiste ja teiste ühiskonnavastaste ilmingute vastu.

Vabatahtlike rahvamalevate põhiülesanneteks oli kodanike õiguste ja seaduslike huvide kaitse, osavõtt õiguserikkumiste ennetamisest ja tõkestamisest, avaliku korra ja sotsialistliku omandi kaitsmine, osavõtt nõukogude inimeste kasvatamisest seaduste ja sotsialistliku ühiselu reeglite austamise vaimus.

Rahvamalev Eesti NSV-s

Rahvamalevad organiseeriti tootmise territoriaalse paiknevuse järgi ettevõtetes, ehitus- ja transpordiorganisatsioonides, asutustes, õppeasutustes, majavalitsustes, kolhoosides ja sovhoosides, samuti tehaste ja vabrikute suurtes tsehhides, õppeasutuste teaduskondades, sovhooside osakondades, kolhooside brigaadides ning külanõukogude juures.

Rahvamalevate juhtimiseks rajooni ja linna ulatuses moodustati partei-, nõukogude, ametiühingu-, komsomoli- ja teiste ühiskondlike organisatsioonide esindajaist, mõnedest staabiülematest ja maleva komandöridest rajoonide ja linnade staabid. Rahvamalevaid ja nende staape organiseerisid ja juhtisid algselt parteiorganid ja 1974. aastast töörahva saadikute nõukogud ning nende täidesaatvad ja korraldavad organid. Tallinna vabatahtlike rahvamalevate rajoonistaapide tegevuse koordineerimiseks ja neile vajaliku metoodilise abi andmiseks moodustati Tallinna Vabatahtlike Rahvamalevate Linnastaap. Vabatahtlike rahvamalevate töö operatiivseks juhtimiseks rajooni ja linna ulatuses moodustati rajooni või linna parteikomitee ning rajooni või linna töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee otsusega partei-, nõukogude ja teiste riigiorganite ning ühiskondlike organisatsioonide esindajatest, üksikute rahvamalevate staapide ülematest (komandöridest) ja rahvamalevlastest vabatahtlike rahvamalevate rajooni- või linnastaap. Alevite ja külade ulatuses moodustati alevite või külade töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee otsusega vabatahtliku rahvamaleva alevi- või külastaap. Vabatahtlike rahvamalevate linna-, rajooni-, alevi- ja külastaabi ülem kinnitati vastava töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee poolt.

Vabatahtlikku rahvamalevasse võeti vastu vähemalt 18 aasta vanuseid NSV Liidu kodanikke isiklike avalduste põhjal, mis anti ametiühingu- või komsomolikomiteesse või teistesse ühiskondlikesse organisatsioonidesse töö- või elukoha järgi. Kodanikke, kes soovisid astuda malevasse, võeti vastu maleva üldkoosolekul või staabi istungil selle kollektiivi soovitusel, kus nad töötasid, õppisid või elasid. Rahvamalevat juhtisid malevlaste üldkoosolekul lahtisel hääletamisel valitud komandör ja tema asetäitja.

Vabatahtlik rahvamalev:

• tagas avaliku korra tänavatel, staadionidel, parkides ja teistes avalikes kohtades ning võtab osa avaliku korra hoidmisest demonstratsioonide, miitingute, spordivõistluste ja teiste massiürituste ajal. Kaitses avalikku korda temale kinnistatud rajoonis patrullimisel, reididel, väljapandud postidel ja korrapidamisega;
• kõrvuti miilitsa-, kohtu- ja prokuratuuriorganitega võitles huligaanitsemise, joomise, sotsialistliku ja kodanike isikliku omandi riisumise, nõukogude kaubanduse eeskirjade rikkumise, spekulatsiooni, samagonniajamise, parasiitluse ning teiste ühiskonnale kahjulike õiguserikkumiste ja tegude vastu;
• võttis osa transpordi ja jalakäijate ohutu liiklemise tagamisest tänavatel ja teedel, selgitab liikluseeskirju;
• võitles laste järelevalvetuse vastu;
• tegi nõukogude ja ühiskondlikele organisatsioonidele ettepanekuid abinõude kasutuselevõtmise kohta üksikute passirežiimi ja avaliku korra rikkujate mõjutamise kohta;
• andis materjalid üksikute korrarikkujate kohta seltsimehelikele kohtutele või administratiivorganitele, vajalikel juhtudel saatis malevlasi ühiskondlikeks süüdistajateks, teatas avaliku korra rikkumise juhtudest ajakirjandusele, raadiole ja televisioonile, andis välja seinalehti, satiirilehti, fotovitriine ja bülletääne;
• võttis osa kasvatustööst elanikkonna hulgas sotsialistliku ühiselu reeglite järgimiseks ja ühiskonnavastaste tegude ennetamiseks;
• maleva komandör ja staap töötasid maleva ühteliitmisel ja tugevdamisel, kasvatasid malevlastes kõrget distsiplineeritust, ühiskondlikku kohusetunnet, seltsimehelikkust ja ennastsalgavast, hoolitsesid nende füüsilise karastatuse eest, õpetasid malevlastele õiguskorra rikkujate vastu võitlemise meetodeid, organiseerisid nõukogude seadusandluse tundmaõppimist.

Malevlane olid kohustatud:

• kaitsma kodanike au ja väärikust, võtma tarvitusele abinõud avaliku korra rikkumise tõkestamiseks;
• olema eeskujuks töös, õppimises ja igapäevases elus;
• ametikohustuste täitmisel täitma õigeaegselt ja täpselt maleva komandöri nõudmisi, olema distsiplineeritud, julge ja ennastsalgav;
• võitluses avaliku korra rikkumisega mõjutama korrarikkujat eelkõige veenmise ja hoiatamisega;
• ametikohustuste täitmisel kandma rinnamärki, malevlase käesidet,
• kandma kaasas tõendit ning esitama seda vajalikel juhtudel.

Malevlasel oli õigus:

• nõuda kodanikelt avaliku korra rikkumise lõpetamist ja vajalikul juhul isikut tõendavate dokumentide, sõidukite juhtidelt aga juhtimise õigust tõendavate dokumentide esitamist;
• sõltuvalt korrarikkumise iseloomust koostada tunnistajate, ja korrarikkuja osavõtul akt ning anda see järgnevalt üle staabi ülemale või maleva komandörile;
• vajaduse korral viia avalikku korda rikkunud kodanikud maleva staapi, miilitsasse, lähemasse küla- või alevinõukogusse;
• rakendada autotransporti õnnetusjuhtumite ja kuritegude läbi kannatadasaanute abistamiseks;
• vajalikel juhtudel minna takistamatult klubidesse, staadionidele, kinodesse ja teistesse avalikesse kohtadesse korra järele valvamiseks nendel objektidel;
• oma ametikohustuste täitmisel kasutada ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide telefone ning 1975. aastast kasutada tasuta linna ühistranspordivahendeid.

„Mina, Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu kodanik, astudes vabatahtliku rahvamaleva liikmeks, tõotan oma seltsimeeste ees pidulikult: olla mehine, valvas ja distsiplineeritud malevlane, pidada leppimatut võitlust avaliku korra rikkumiste ja õiguserikkumistega, rangelt järgida sotsialistlikku seaduslikkust, olla eeskujuks töös ja igapäevases elus.

Ma kohustun ausalt ja kohusetruult täitma kõiki minule pandud kohustusi, ennastsalgavalt kaitsma kodanike õigusi ja seaduslikke huve, seisma nõukogude ühiskonna huvide kaitsel, olema kogu oma tegevuses piiritult ustav oma rahvale, sotsialistlikule kodumaale ja kommunismiehitamise üritusele.“

– Avalikku korda kaitsva vabatahtliku rahvamaleva liikme pidulik tõotus

Eestis lõpetati rahvamalevate ja nende juhtimiseks moodustatud staapide tegevus Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 177, 12. septembrist 1991. aastal.

Vaata ka

• Abipolitseinik