Radovan Karadžić

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Evstafiev-Radovan Karadzic 3MAR94.jpg

Radovan Karadžić (sündinud 19. juunil 1945 Petnjicas) on Bosnia serblasest endine poliitik, luuletaja ja psühhiaater, Serblaste Vabariigi president 7. aprillist 1992 19. juulini 1996. Ta oli 1996. aastast alates rahvusvaheliselt tagaotsitav süüdistatuna sõjakuritegudes ja genotsiidis Bosnia sõja ajal. Tema juhtimisel viidi läbi etnilist puhastust Bosnias. Ta tabati juulis 2008.

Bosnia sõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tagaotsitavana[muuda | redigeeri lähteteksti]

Endine bosnia-serblaste liider Radovan Karadžić elas pärast Daytoni rahuleppe sõlmimist USA kaitse all kuni rikkus “salajast lepet“, mis sõlmiti Karadžići ja Bosnia rahuläbirääkimisi juhtinud Richard Holbrooke vahel ööl vastu 19. juulit 1996. aastal, millega Karadžić oli lubanud jääda eemale poliitikast. Ta oli CIA kaitse all kuni saatuslikuks saanud telefonikõneni, milles üritas korraldada kohtumist oma vanade parteikaaslastega[1].

Süüdistused sõja- ja inimusevastastes kuritegudes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karadžićit süüdistatakse 1995. aasta Srebrenica veresauna organiseerimises (milles tapeti umbes 8000 Bosnia moslemit), genotsiidis, sõjakuritegudes, inimsusvastastes ja muudes kuritegudes, mille hulgas on 43 kuud kestnud Sarajevo piiramises ja pommitamises, mille käigus suri üle 11 000 inimese, kohalike bosnialastest ja horvaatidest poliitikute ja intellektuaalide tapmiskäsu andmine, tsiviilisikute küüditamine ning kodude, ärihoonete ja pühapaikade purustamine[2]


Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]