Rütm ja bluus

Allikas: Vikipeedia

Rütm ja bluus (Rhythm and blues, lühendatult RnB, R&B) on popmuusika žanr, mis on välja kujunenud 1940. aastatel USA-s džässist, bluusist ja gospelist. Algselt esitasid seda afroameeriklased. Rhythm and blues'ist on välja arenenud rock'n'roll, soul, funk ja reggae.

Rhythm and blues', mille nimetamiseks kasutatakse sageli lühendit R&B, on 1940. aastail alguse saanud afroameerika popmuusika žanr. Seda terminit hakkasid kasutama kõigepealt plaadifirmad omaaegse "urbanistliku", džässil põhineva rütmimuusika kohta, mille sihtgrupiks olid USA linnades elavad afroameeriklased. See termin on kandnud oma olemasolu ajal ka mitmeid erinevaid tähendusvarjundeid – 1950. aastate alguses võis rütmi ja bluusi kohata sageli bluusiplaatidel. 1950-ndatest edasi – olles oma panuse andnud rock'n roll'i arengule – hakati terminit R&B kasutama muusika kohta, mis arenes välja ning samal ajal sisaldas ka electric blues'i, gospelit ja souli. 1970-ndail kasutati "rütmi ja bluusi" soulmuusika ja funkmuusika varjunimena. 1980-ndail arenes välja R&B uus stiil, mida on hakatud kutsuma kaasaegseks R&B-ks.

Etümoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muusikaajakirja Billboard ajakirjanik Jerry Wexler kommenteeris 1948. aastal "rhytm & blues'i" kui USA muusikatööstuse poolt loodud müügiartikli nimetust. See asendas termini "race music" (rassimuusika), mis oli algselt kasutusele võetud küll mustanahaliste poolt, kuid pärast II Maailmasõda hakkas omandama solvavat varjundit. Kirjanik ja muusikaprodutsent Robert Palmer defineeris rütmi ja bluusi kui Ameerika mustanahaliste poolt mustanahaliste jaoks tehtavat muusikat. Rütmi ja bluusi ansamblid koosnesid sageli vokaalsolistist, klaverist, ühest või kahest kitarrist, basskitarrist või kontrabassist, trummidest ja saksofonist. Ansambliseadeid lihviti perfektsuseni, sageli kasutati ka taustalauljaid. Suhteliselt lihtsad korduvad partiid tekitasid rütmiliselt aktiivseid, sageli hüpnootilisi helitekstuure. Pillimehed olid tihti riietatud ühesugustesse ülikondadesse või muudesse esinemiskostüümidesse. Laulude tekstid olid sageli fatalistliku sisuga ning kogu see muusika tundus olevat kui midagi vältimatut.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelkäijad[muuda | redigeeri lähteteksti]

1930. aastatel alanud USA afroameeriklaste migratsioon suurlinnadesse Chicagosse, Detroiti, New Yorki, Los Angelesse ja mujale tekitas uue turu džässile, bluusile ja muudele nendega seotud muusikastiilidele, mida sageli esitasid professionaalsed muusikud nii üksi kui ka ansamblites. Rütmi ja bluusi eelkäijad tulid džässist ja bluuesist, mis hakkasid kattuma tänu sellistele muusikutele nagu Leroy Carr, Cab Calloway, Count Basie ja T-Bone Walker. Sel ajal toimus ka elektrikitarri kui sooloinstrumendi laiem kasutuselevõtt, populaarsed olid ka klaver ja saksofon.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]